Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa Ülemkogu resolutsioon majanduspoliitika kooskõlastamise kohta

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Ülemkogu resolutsioon majanduspoliitika kooskõlastamise kohta

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Ülemkogu resolutsioon majanduspoliitika kooskõlastamise kohta majandus- ja rahaliidus

MIS ON RESOLUTSIOONI EESMÄRK?

  • See näitab Euroopa Ülemkogu ametlikku kohustust järgida asutamislepingu sätteid majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise kohta.
  • Samuti tugevdatakse sellega tegelikku kooskõlastamist nii ühisraha kasutavate Euroopa Liidu (EL) riikide vahel (muu hulgas mitteametliku eurorühma loomisega) kui ka riikidega, kes ei osale.

PÕHIPUNKTID

  • Euroala riigid jagavad ühtset rahapoliitikat ja ühtset vahetuskurssi, samas kui teised majanduspoliitika aspektid kuuluvad endiselt siseriikliku tähtsusega küsimuste hulka. Kuivõrd riikide majanduslik areng mõjutab euroala rahanduslikke tingimusi, on vajalik euroala riikide majanduspoliitika kooskõlastamine ja rangem järelevalve.
  • Majanduspoliitika kooskõlastamisse tuleb kaasata kõik ELi riigid, sealhulgas need, kes on endiselt väljaspool euroala (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik), sest nad kõik osalevad ühtsel turul ja võivad osaleda ka vahetuskursimehhanismis.
  • Tõhustatud järelevalve ja kooskõlastamine peaks hõlmama järgmisi valdkondi:
    • makromajanduslik areng ELi riikides ja euro vahetuskursi muutused;
    • eelarveseisund ja -poliitika;
    • struktuuripoliitika tööjõu, kaupade ja teenuste turul, samuti kulude ja tulude dünaamika.
  • kooskõlastamisel tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet.
  • Selleks, et tagada majandus- ja rahaliidu (EMU) sujuv toimimine, peaksid majanduspoliitika üldsuunised andma konkreetsemaid ja riigipõhiseid suuniseid ning keskenduma rohkem meetmetele, mis aitavad suurendada kasvupotentsiaali ja luua töökohti.
  • ELi riigid peaksid pühenduma põhjalikule ja kiirele teabevahetusele, mis hõlmab piiriülese mõjuga majandussündmusi ja poliitilisi kavatsusi, isegi kui puudub eelarveolukorra halvenemise oht. Nõukogu omakorda võiks anda rohkem soovitusi riikidele, kelle majanduspoliitika ei ole kooskõlas üldsuunistega.
  • Majandusliku koordineerimise ja otsustusprotsessi keskmes on otsustaval kohal majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Ühist huvi pakkuvate küsimuste arutamisel osalevad alati kõigi ELi riikide ministrid. Samas võivad euroalasse kuuluvate riikide ministrid pidada omavahel mitteametlikke kohtumisi, et arutada küsimusi, mis on seotud nende jagatud vastutusega ühisraha eest (selles koosseisus kohtuvad ministrid tavaliselt majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) istungile eelneval päeval).
  • Kuna nõukogu peab jälgima euro vahetuskursi muutusi, on oluline, et tal oleks võimalik vahetada seisukohti ja teavet Euroopa Keskpangaga (EKP). Erandjuhtudel võib ta koostada vahetuskursipoliitika üldiseid suuniseid seoses ELi mittekuuluvate riikide vääringutega. Need peavad austama Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) sõltumatust ning olema kooskõlas EKPSi esmase eesmärgiga, milleks on hindade stabiilsuse säilitamine.
  • Nõukogu peaks otsustama ELi seisukoha EMUga seotud küsimustes, mis puudutavad nii kahepoolseid suhteid ELi mittekuuluvate riikidega kui ka menetlusi rahvusvahelistes organisatsioonides või mitteametlikes rahvusvahelistes ühendustes. Hääletamisel osalevad ainult euroala riigid.
  • Nõukogu ja Euroopa Keskpank esindavad ELi rahvusvahelisel tasandil kooskõlas volituste jaotusega, mis on sätestatud asutamislepingus. Seoses majanduspoliitika elementidega peale raha- ja vahetuskursipoliitika peaksid ELi riigid jätkuvalt esitama oma poliitikat väljaspool ühenduse raamistikku, võttes täiel määral arvesse ELi huve.
  • Esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides peaks toimuma vastavalt nende organisatsioonide eeskirjadele. Näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks saavad olla ainult riigid.
  • Pidades silmas asutamislepingus sätestatud volituste jaotust, on Euroopa Liidu majanduse harmooniliseks arenguks vaja pidevat dialoogi nõukogu ja EKP vahel, millesse on kaasatud ka Euroopa Komisjon ning milles võetakse arvesse kõiki EKPSi sõltumatuse aspekte.
  • Majandus- ja rahanduskomitee raamistikus saab ette valmistada ja pidada dialoogi kõrgemate ametnike tasandil.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Ülemkogu 13. detsembri 1997. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis ning EÜ asutamislepingu artiklite 109 ja 109b kohta (EÜT C 35, 2.2.1998, lk 1–4)

Viimati muudetud: 21.02.2017

Top