Meresõiduohutus: meremeeste väljaõppe miinimumtase

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2008/106/EÜ – meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega võetakse ELi õigusesse üle ELi laevade pardal teenivate meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse miinimumnõuded, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsiooniga (STCW konventsioon). Konventsioon võeti vastu 1978. aastal.
• Direktiiviga 2012/35/EL lisati mitu muudatust direktiivi 2008/106/EÜ.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Direktiivi kohaldatakse meremeeste suhtes, kes teenivad ELi riigi lipu all sõitvate merelaevade pardal, v.a järgmised laevad:

• sõjalaevad või muud laevad, mis kuuluvad ELi riigile ja mida kasutatakse ainult riiklikel mitteärilistel eesmärkidel;
• kalalaevad;
• kaubandusega mittetegelevad lõbusõidujahid;
• lihtsa ehitusega puidust laevad.

Väljaõpe

Direktiivis sätestatakse väljaõppe-eeskirjad ja pädevusnõuded, mida peavad täitma meremehed, kes on tunnistuse väljaandmise või pikendamise taotlejad, mis võimaldab neil täita ülesandeid, mille jaoks vastav pädevus- või oskustunnistus antakse.

Nendes eeskirjades käsitletud meremeeste kategooriad on järgmised:

• kaptenid;
• vanemtüürimehed;
• tekiohvitserid ja mehhaanikud;
• vanemmehhaanikud ja teised mehhaanikud;
• reakoosseisu liikmete teatavad kategooriad (s.t need, kes töötavad masinaruumis, vahiteenistuse liikmed või need, kes teenivad teatud tüüpi laevadel) ning
• raadioside eest vastutav personal.

Teatavate laevakategooriate, näiteks tankerite ja ro-ro-reisilaevade puhul kehtivad meremeeste väljaõppe ja kvalifikatsiooni suhtes erieeskirjad ja kohustuslikud miinimumnõuded. Direktiivis sätestatakse ka eeskirjad erakorraliste olukordade lahendamise, tulekustutamise ja meditsiiniabi osutamise, samuti toitlustusteenuste eest vastutavate meeskonnaliikmete väljaõppe kohta.

Kutsetunnistused, pädevustunnistused ja kinnituslehed

ELi riikide pädevad asutused peavad väljastama tunnistused, et võimaldada omanikel teenida vastavalt dokumendile või siseriiklike õigusaktidega lubatud tingimustele. Need dokumendid väljastatakse kandidaatidele, kes vastavad siseriiklikele füüsilise sobivuse nõuetele (eriti nägemise ja kuulmise osas) ning kes esitavad piisava tõendi oma isiku, vanuse, mereteenistuse ja oskuste kohta (oskus, tööülesanne ja tase).

ELi riigid võivad anda välja eraldi tunnistuse raadiooperaatoritele.

Tunnistuse omanik peab korrapäraste ajavahemike järel tõendama, et ta vastab endiselt oskuste ja ametialase pädevuse nõuetele.

Kinnituslehed võib lisada tunnistustele või võib anda välja eraldi. Tunnistuses võib kasutada STCW koodeksis sisalduvat vormi (jaotis A-I/2) või sellest erinevat vormi (sellisel juhul peab see sisaldama vähemalt vormis nõutavat teavet). Iga pardal olev meremees peab esitama oma tunnistuse originaali. ELi riigid peavad samuti rakendama vajalikke meetmeid, et vältida kutsetunnistustega seotud pettusi ja nende eest karistada.

Direktiivi 2012/35/EL muutmisega kehtestati ELi riikidele kohustus:

• pidada registreid kaptenite, ohvitseride ja vajaduse korral reakoosseisu liikmete kõigi tunnistuste ja kinnituslehtede kohta, mis on välja antud, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis on pikendatud, peatatud või tühistatud või mis on kuulutatud kaotatuks või hävinuks, samuti väljaantud sooduslubade kohta;
• teha kättesaadavaks selliseid kutsetunnistusi, kinnituslehti ja sooduslube käsitlevad andmed teistele ELi riikidele või STCW konventsiooni osalisriikidele ning äriühingutele, kes taotlevad selliste tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli – alates 1. jaanuarist 2017 peab nõutav teave olema kättesaadav elektrooniliselt;
• koostada meremeeste tervisenõuded ja kehtestada tervisetõendi väljastamise kord vastavalt direktiivile ja STCW koodeksi jaotisele A-I/9 – meremeeste tervisliku seisundi hindamise eest vastutavad isikud peavad olema ELi poolt tunnustatud arstid, kes teostavad selliseid meditsiinilisi läbivaatusi.

Karistused ja distsiplinaarmeetmed

ELi riigid kehtestavad korra erapooletuks uurimiseks sellistel ebapädevuse, tegevuse või tegevusetuse juhtudel, mis võivad kujutada otsest ohtu inimelule, varale merel või merekeskkonnale. Karistus või distsiplinaarmeetmed määratakse ja täidetakse järgmistel juhtudel:

• laevandusettevõtja või kapten on võtnud tööle isiku, kellel ei ole käesoleva direktiiviga nõutavat tunnistust;
• kapten on lubanud, et teenistusülesannet, mida peab täitma asjakohast tunnistust omav isik, täidab isik, kellel ei ole nõutavat tunnistust, ELi riikides tunnustatud tunnistust ega kehtivat soodusluba;
• isik on omandanud pettuse teel õiguse täita teenistusülesannet või töötada ametikohal, mis eeldab tunnistuse olemasolu.

Väljaõppe kontroll ja hindamine

ELi riigid peavad tagama, et

• pidevalt jälgitakse väljaõpet, hinnatakse kutsetunnistuste väljastamist ja määratletakse kvaliteedisüsteem, milles täpsustatakse eesmärgid ja ulatus;
• väljaõppe eesmärgid ning väljaõppe taseme vastavus STCW konventsiooni nõuetele on määratletud;
• kontrollitakse hindamiste kvaliteeti ning atesteerijate kvaliteeti ja kogemusi;
• teadmiste, arusaamise, oskuste ja pädevuste omandamist ja atesteerimist hinnatakse sõltumatut vähemalt iga viie aasta järel.

Vahipersonali puhkeaeg

Vahipersonali üleväsimuse, mis on sageli merel toimunud õnnetuste põhjus, ärahoidmiseks on kehtestatud eeskirjad minimaalse puhkeaja kohta.

Isikutele, kes on määratud töötama vahitüürimehena või navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikmena, võimaldatakse 24tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 10 tundi puhkust. Puhkeaega ei või jagada rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune. Lisaks nõuab direktiivi 2012/35/EL muutmine, et sellistel tüürimeestel või reakoosseisu liikmetel oleks 7päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkust.

Soodusluba

Erandlike asjaolude korral võib pädev asutus anda välja soodusloa, mis lubab konkreetsel meremehel töötada konkreetsel laeval konkreetse ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud. See oleks vajalik ametikohal, mille jaoks meremehel puudub asjakohane tunnistus seni, kuni tema kvalifikatsioon on normaalsete ohutustingimuste tagamiseks piisav.

ELi riikide kohustused

ELi riigid määravad asutused või organid, kes:

• annavad väljaõpet;
• organiseerivad ja/või kontrollivad vajaduse korral eksameid;
• annavad välja kutsetunnistuse;
• annavad välja sooduslube.

Sidepidamine laeval

Suurendamaks meresõiduohutust ning vältimaks inimohvreid ja meresaastet, tuleks parandada ELi vetes sõitvate laevade laevapere liikmete omavahelist sidepidamist.

Kõigil ELi riigi lipu all sõitvatel reisilaevadel ja kõigil ELi riigi sadamast reisi alustavate ja/või seal reisi lõpetavate reisilaevade pardal on kehtestatud ühine töökeel. Direktiivi kohaselt peavad nafta-, kemikaali- ja veeldatud gaasi tankerite kaptenid, ohvitserid ja reakoosseisu liikmed olema võimelised üksteisega suhtlema ühises töökeeles või ühistes töökeeltes.

Sadamariigi kontroll

ELi riigid võivad kontrollida oma sadamaid kasutavatel laevadel teenivaid meremehi, olenemata sellest, mis riigi lipu all need laevad sõidavad, eelkõige selleks, et kontrollida, kas kõigil meremeestel, kellel STCW konventsiooni kohaselt peab olema tunnistus, see on. Nad peavad tagama, et kohaldatakse sadamariigi kontrolli käsitlevas direktiivis 2009/16/EÜ sätestatud asjakohaseid eeskirju ja menetlusi.

Mõnel juhul on vaja hinnata seda, kas meremehed suudavad täita konventsiooniga ettenähtud vahiteenistusenõudeid (tunnistuse kontrollimine). See on eriti vajalik juhul, kui ELi sadamat kasutavat laeva, mis sõidab sellise riigi lipu all, mis ei ole ratifitseerinud STCW konventsiooni, kasutatakse viisil, mis kujutab endast ohtu inimelule, varale või keskkonnale või laeval on kapten, ohvitser või reakoosseisu liige, kellel on tunnistus, mille on välja andnud selline kolmas riik, mis ei ole ratifitseerinud STCW konventsiooni. Muudel juhtudel võidakse paluda meeskonnaliikmetel esitada oma pädevuse kohapealne tõend.

Direktiivis täpsustatakse laeva kinnipidamise põhjused, näiteks meeskonna väljaõppe või töötingimuste puudumine, kui on kindlaks tehtud, et need puudused kujutavad endast ohtu varale, inimelule või keskkonnale.

2015. aastal avaldas Euroopa Komisjon kolmandate riikide loetelu, mida on tunnustatud meremeeste väljaõppe ja diplomeerimissüsteemi osas. Pärast seda on loetellu lisatud Etioopia, Fidži, Omaan ja Montenegro.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2008/106/EÜ kohaldatakse alates 23. detsembrist 2008. Sellega vaadati läbi ja asendati direktiiv 2001/25/EÜ, millega tunnistati kehtetuks direktiiv 94/58/EÜ. Direktiiv 94/58/EÜ pidi ELi riikides jõustuma 31. detsembriks 1995.

Muutmisdirektiivi 2012/35/EL kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2013. See pidi ELi riikide õiguses jõustuma 4. juuliks 2014.

TAUST

Lisateave:

• Väljaõpe (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33–61)

Direktiivi 2008/106/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 22. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/501 Omaani Sultaniriigi tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega (ELT L 82, 26.3.2018, lk 15–16)

Komisjoni 1. augusti 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1412 Fidži tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega (ELT L 202, 3.8.2017, lk 6–7)

Komisjoni 6. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1239 Etioopia tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega (ELT L 177, 8.7.2017, lk 43–44)

Komisjoni 23. märts 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/727 Montenegro tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega (ELT L 107, 25.4.2017, lk 31–32)

Viimati muudetud: 17.12.2018