EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Meresõiduohutus: Euroopa Meresõiduohutuse Amet

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määrusega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) asukohaga Lissabonis, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidus (EL) meresõiduohutuse ning mereturvalisuse kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.
  • Amet teeb ka tööd laevade ning nafta-, õli- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse vältimiseks ja tõrjumiseks ning annab tehnilist abi ja tuge Euroopa Komisjonile ja ELi liimesriikidele seoses meresõiduohutust, turvalisust ja merereostust käsitlevate ELi õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega.

PÕHIPUNKTID

Meresõiduametil on põhi- ja abiülesanded.

Põhiülesanded on järgmised:

  • valmistada ette asjaomaste liidu õigusaktide ajakohastamist ja edasiarendamist;
  • viia läbi visiite ja kontrolle liikmesriikides asjakohaste siduvate ELi õigusaktide tõhusa ellurakendamise tagamiseks;
  • korraldada väljaõpet ja tehnilist abi riikide haldusasutustele;
  • toetada reostustõrjemeetmeid laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral (amet annab abi ainult juhul, kui seda taotleb kannatada saanud ELi riik).

Amet haldab ka laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskust ja ELi meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet). Amet annab operatiivtoetust juurdluste korral, kui tegemist on surmajuhtumite või tõsiste vigastustega.

Abiülesanded

EMSA täidab antud ülesandeid ainult juhul, kui need loovad põhjendatud lisandväärtust ja väldivad jõupingutuste dubleerimist ning ei riku liikmesriikide õigusi ega kohustusi. Need ülesanded on seotud keskkonnaprobleemidega, liidu Maa seire ja jälgimise programmiga (praegu Copernicus) ja siseveeteedega.

Ameti visiidid ja kontrollid

Amet külastab liikmesriike, et abistada Komisjoni ja riikide haldusasutusi

  • ELi eeskirjade tõhusa ellurakendamise kontrollimisel;
  • meresõiduohutuse kõrge ja ühetaolise taseme tagamisel. Amet teostab klassifikatsiooniühingute ja kolmandate riikide osas kontrolle meremeeste väljaõppe ja sertifitseerimisega seoses.

Struktuur

  • Amet on ühenduse asutus. Amet on juriidiline isik. Ameti personali hulka kuuluvad ametnikud, kelle komisjon või liikmesriigid on ajutiselt määranud või lähetanud, ning ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu.
  • Haldusnõukokku kuuluvad komisjoni ja iga ELi riigi esindajad. Igal liikmel on üks hääl. Nõukokku kuuluvad ka Norra ja Islandi esindajad ning professionaalid neljast merendussektorist, kellel ei ole hääleõigust. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

Suhted ameti ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve vahel

  • Määrusega (EL) 2016/1624, mis hiljem asendati ja tunnistati kehtetuks määrusega (EL) 2019/1896 (vt kokkuvõte), loodi Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine ELi välispiiridel, samuti Schengeni riikide (Island, Norra ja Šveits) piiridel.
  • Määrusega (EL) 2016/1625 muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, et tugevdada koostööd EMSA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (loodud määrusega (EL) 2019/473) ja rannavalve ülesandeid täitvate riiklike ametiasutuste vahel, et suurendada teadlikkust olukorrast merel ning toetada ühtset ja kulutõhusat tegevust. See sisaldab järgmist:
    • laevadest teatamise süsteemides ja muudes infosüsteemides saadaoleva teabe jagamine;
    • seire- ja sideteenuste osutamine;
    • suutlikkuse suurendamine ja parimate tavade loomine ning töötajate koolitamine ja vahetamine;
    • rannavalve ülesannete alase teabe jagamine ja selle alane koostöö, sealhulgas merendusega seotud tegevusprobleemide ja esilekerkivate riskide analüüsimine;
    • suutlikkuse jagamine mitmeotstarbeliste tegevuste kavandamise ja elluviimise ning varade ja muude võimete jagamise kaudu.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 25. augustist 2002.

TAUST

  • Kaks õnnetust (naftatankerid Erika 1999. aastal ja Prestige 2002. aastal) tõid kaasa naftareostuse Euroopa vetes. Mõlemad põhjustasid Prantsusmaa ja Hispaania rannikul tõsiseid keskkonna- ja majanduskahjusid. See tingis 2003. aastal EMSA loomise eesmärgiga tagada, et Euroopa oleks valmis ulatuslike naftareostustega toimetulekuks.
  • Lisateave

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1–9).

Määruse (EÜ) nr 1406/2002 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18–37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57–100).

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11–21).

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10–27).

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 03.11.2021

Top