Help Print this page 
Title and reference
ELi meresõiduohutuse teabevahetussüsteem

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

ELi meresõiduohutuse teabevahetussüsteem

Kõnealuse Euroopa Liidu (EL) õigusaktiga luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem. Eesmärgiks on tugevdada meresõiduohutust, sadamate ja meresõidu turvalisust, keskkonnakaitset ja merereostuseks valmisolekut. Sellega lubatakse ka lisateabe vahetamist ja jagamist, mis edendab tõhusat merevedu ja -transporti.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ.

KOKKUVÕTE

Kõnealuse Euroopa Liidu (EL) õigusaktiga luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem. Eesmärgiks on tugevdada meresõiduohutust, sadamate ja meresõidu turvalisust, keskkonnakaitset ja merereostuseks valmisolekut. Sellega lubatakse ka lisateabe vahetamist ja jagamist, mis edendab tõhusat merevedu ja -transporti.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse süsteem Euroopa veeteede ja ranniku jälgimiseks: mereseire ja olukorrateadlikkus (laeva asukohad), mis pakuvad ELi riikidele tuge operatiivülesannete täitmisel.

Olukorrateadlikkuse parandamiseks merendusvaldkonnas ning asjakohastele asutustele konkreetsetele olukordadele vastavate lahenduste pakkumiseks muudeti seadust komisjoni direktiiviga 2014/100/EL. See võimaldab ELi meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet - SSN) kaudu kogutavat ja vahetatavat teavet integreerida muudest ELi seire- ja jälgimissüsteemidest (nt CleanSeaNet) ning välissüsteemidest (nt satelliidipõhised automaatse identifitseerimise süsteemid (AISid)) saadud andmetega.

Sellega sätestatakse ELi riikide, ametiasutuste, lastisaatjate, käitajate ja laevakaptenite vastutus.

OLULISEMAD PUNKTID

Direktiivi kohaldatakse kõigi laevade suhtes, mille kogumahutavus on 300 tonni või rohkem, sõltumata sellest, kas nad veavad ohtlikke kaupu, v.a:

sõjalaevade suhtes;

kalalaevade, traditsiooniliste laevade ja lõbusõidulaevade suhtes, mille pikkus on alla 45 meetri;

laeval kasutatavate 1000 tonnist väiksemate punkrivarude suhtes.

Nõuded ELi sadamatesse suunduvate laevade käitajatele

Neil on kohustus edastada teavet (laeva identifitseerimise andmed, pardal olevate isikute koguarv, sihtsadam, eeldatav kohalejõudmise aeg jne) riikliku ühtse liidese kaudu (alates 1. juunist 2015).

Seadmed ja paigaldised

ELi riigi sadamat külastavad laevad peavad olema varustatud järgmisega:

automaatse identifitseerimise süsteem; ja

reisiinfo salvestussüsteem (nn must kast) õnnetustele järgneva uurimise hõlbustamiseks.

ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidel peavad olema AISi vastuvõtjad ja nende riiklikud ühtsed liidesed / riiklikud SSN-süsteemid peavad olema ühendatud keskse SSN-süsteemiga.

Laevade pardal veetavad ohtlikud või saastavad kaubad

Enne selliste kaupade pardalevõtmist peavad lastisaatjad neist käitajaid teavitama.

Laeva käitaja, agent või kapten peavad samuti pädevale asutusele edastama üldist teavet, nt laeva identifitseerimise andmed ning lastisaatja esitatud teabe.

Ohtlike laevade seire ning sekkumine vahejuhtumite ja õnnetuste korral

Asutused peavad teavitama asjaomaseid ELi riike, kui nad on saanud teavet laevade kohta, mis:

on varem olnud seotud intsidentide või õnnetusjuhtumitega merel;

on rikkunud teatamise nõudeid;

on tahtlikult reostavaid aineid välja lasknud või

mida ei ole lubatud sadamatesse.

Laeva kapten peab viivitamatult teavitama järgmisest:

igast intsidendist või õnnetusest, mis mõjutab laeva ohutust;

igast intsidendist või õnnetusest, mis vähendab meresõiduohutust;

igast olukorrast, mis võib tekitada ELi riigi vee või ranniku reostuse;

igast merel triivimas nähtud saastavate ainete laigust ja mahutitest või pakenditest.

Ohutud paigad

Kõik ELi/EMP riigid peavad koostama kavad merehätta sattunud laevade vastuvõtmiseks ohututes paikades. Nad peavad ka korrapäraselt kohtuma kogemuste vahetamiseks ja ühiste parandusmeetmete rakendamiseks.

Nõuete täitmine

ELi riigid peavad kontrollima oma teabesüsteemide toimimist ja sisse viima rahatrahvid, et vältida direktiivis sätestatud nõuete täitmata jätmist.

Haldamine

Süsteemi väljaarendamise ja haldamisega tegeleb Euroopa Komisjon ja ELi/EMP riigid. Euroopa Meresõiduohutuse Amet vastutab süsteemi tehnilise toimimise eest.

TAUST

Käesolev direktiiv on ELi meresõiduohutuse süsteemi lahutamatu osa. Lisaks ohutuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele on süsteemil ja platvormil keskne osa piirideta Euroopa mereruumi - Euroopa meretranspordi ruumi - loomisel.

Lisateavet leiate:

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2002/59/EÜ

5.8.2002

5.2.2004

ELT L 208, 5.8.2002, lk10-27

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2009/17/EÜ

31.5.2009

31.11.2010

ELT L 131, 28.5.2009, lk 101-113

Komisjoni direktiiv 2011/15/EL

16.3.2011

16.3.2012

ELT L 49, 24.2.2011, lk 33-36

Komisjoni direktiiv 2014/100/EL

18.11.2014

18.11.2015

ELT L 308, 29.10.2014, lk 82-87

Viimati muudetud: 23.04.2015

Top