Maanteetunnelid: ELi ohutuseeskirjad
KOKKUVÕTE:
direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus
MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?
-
Selles sätestatakse miinimumohutusnõuded seoses üleeuroopalisse transporditaristusse kuuluvate maanteetunnelite mitmesuguste organisatoorsete, ehituslike, tehniliste ja talitluslike asjaoludega.
PÕHIPUNKTID
Ohutusnõuded
-
Direktiivi eesmärk on tagada, et kõik üle 500 meetri pikkused kasutuses olevad, ehitatavad või projekteeritavad tunnelid üleeuroopalises teedevõrgus vastavad uutele ühtlustatud ohutusnõuetele.
Haldusasutus
-
Iga ELi riik peab määrama ühe või mitu haldusasutust, kes vastutavad kõigi tunneliohutusega seotud asjaolude eest. Haldusasutused võtavad vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täitmine.
-
Haldusasutuse võib asutada riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Riikidevaheliste tunnelite puhul võib iga riik määrata eraldi haldusasutuse või kaks riiki võivad määrata ühise haldusasutuse.
-
Uue tunneli kasutuselevõtmisel või olemasoleva ümberehitamisel on vaja haldusasutuse eelnevat luba. Haldusasutusel on õigus katkestada tunneli kasutamine või seda piirata, kui ohutusnõuded ei ole täidetud.
-
Haldusasutus tagab järgmiste ülesannete täitmise:
-
tunnelite regulaarne katsetamine ja kontrollimine ning vastavate ohutusnõuete koostamine;
-
organisatsiooniliste ja operatiivsete kavade (sealhulgas hädaolukordadele reageerimise plaanid) rakendamine päästeteenistuste koolitamiseks ja vajaliku varustusega varustamiseks;
-
hädaolukorras tunneli viivitamatu sulgemise korra määratlemine;
-
vajalike ohuvähendamismeetmete rakendamine.
Tunnelijuht
-
Haldusasutus määrab igasse ELi riigi territooriumil paiknevasse projekteeritavasse, ehitatavasse või kasutatavasse tunnelisse tunnelijuhiks avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse, mis vastutab tunneli töö juhtimise eest vastaval tööetapil. Tunnelis toimunud olulise vahejuhtumi või õnnetuse korral peab tunnelijuht koostama aruande.
Ohutusametnik
-
Tunnelijuht määrab igale tunnelile haldusasutuse eelneval nõusolekul ühe ohutusametniku, kes kooskõlastab kõik ennetavad ja kaitsemeetmed kasutajate ja töötajate ohutuse tagamiseks. Ohutusametnik täidab järgmisi ülesandeid:
-
teeb koostööd päästeteenistustega ja osaleb operatiivkavade ettevalmistamisel;
-
osaleb päästetööde kavandamisel, korraldamisel ja hindamisel;
-
osaleb taristurajatiste tehniliste kirjelduste ja ohutuskavade koostamisel;
-
kontrollib, et personal ja päästeteenistused oleksid saanud väljaõppe, ning osaleb regulaarsete õppuste korraldamisel;
-
nõustab tunnelite rajatiste, seadmete ja toimimise alal;
-
kontrollib, et tunnelirajatisi ja seadmeid hooldatakse ja remonditakse;
-
osaleb olulise vahejuhtumi või õnnetuse hindamisel.
Korraline ülevaatus
-
ELi riigid tagavad, et ülevaatusi, hindamisi ja katseid korraldavad järelevalveasutused.
-
Haldusasutus kontrollib, et korralisi ülevaatusi viiks läbi järelevalveasutus. Selle eesmärk on tagada kõikide käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tunnelite vastavus käesoleva direktiivi eeskirjadele.
-
Mis tahes tunneli kahe järjestikuse ülevaatuse vaheline aeg ei tohi ületada kuut aastat.
Riskianalüüs
-
Sõltumatu asutus teostab haldusasutuse taotluse alusel konkreetse tunneli riskianalüüsi, mis põhineb riiklikul tasandil kindlaks määratud ühtsel metoodikal ning võtab arvesse kõiki tunneli ehitusega seotud tegureid ja liiklustingimusi, mis mõjutavad ohutust, eriti liiklusomadusi ja -liiki, tunneli pikkust ja kuju ning samuti raskeveokite ennustatavat arvu päevas.
Aruanded
-
Iga kahe aasta järel koostavad ELi riigid aruanded tunnelites toimunud tulekahjude ja õnnetuste kohta, mis selgelt mõjutavad kasutajate ohutust tunnelites. Aruannetes käsitletakse ka kõnealuste vahejuhtumite sagedust ja põhjuseid ning hinnatakse neid, pakutakse teavet ohutusvarustuse ja -meetmete tegeliku tähtsuse ning tõhususe kohta.
Kohandamine tehnika arenguga
-
Komisjonil on volitus kohandada käesoleva direktiivi lisasid kooskõlas tehnika arenguga.
MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?
Direktiivi kohaldatakse alates 30. aprillist 2004. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 30. aprilliks 2006.
TAUST
Tunnelid on olulised taristurajatised, mis on tähtsad pikamaavedudel ja ELi piirkondliku majanduse arendamisel. Siiski võivad tunnelites juhtunud õnnetused, eriti tulekahjud, olla traagiliste tagajärgedega ning minna väga kalliks maksma, kui arvestada kaotatud inimelusid, suurenenud ummikuid, reostust ja remondikulusid.
-
Lisateave: vt Tunnelid (Euroopa Komisjoni veebileht).
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39–91)
Direktiivi 2004/54/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud: 20.10.2016
Top