Vastuvõetava hinnaga telekommunikatsiooniteenused - kasutajate õigused

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks tagada teatud telekommunikatsiooniteenuste miinimumkogumi kättesaadavus kõigile kasutajatele vastuvõetava hinnaga, vältides seejuures võimalikult turumoonutusi.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)

KOKKUVÕTE

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks tagada teatud telekommunikatsiooniteenuste miinimumkogumi kättesaadavus kõigile kasutajatele vastuvõetava hinnaga, vältides seejuures võimalikult turumoonutusi.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Universaalteenuste direktiivis sätestatakse eeskirjad elektrooniliste sideteenuste osutamiseks ELis. Selles kontekstis sätestatakse direktiivis

• kohustused teatud kohustuslike teenuste (universaalteenuste) osutamiseks;
• lõppkasutajate õigused ning üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujate vastavad kohustused.

PÕHIPUNKTID

Universaalteenustega seotud kohustused

ELi riigid peavad tagama, et

• nõuetekohase kvaliteediga ja vastuvõetava hinnaga elektroonilised sideteenused on kättesaadavad kõigile kasutajatele riigi territooriumil olenemata kasutaja geograafilisest asukohast;
• kõigile kasutajatele, kes selleks soovi avaldavad, luuakse ühendus üldkasutatava sidevõrguga (st üldkasutatavate elektrooniliste sideteenustega, nagu telefon ja internet) (see on oluline näiteks kasutajatele, kes elavad maapiirkondades või geograafiliselt eraldatud piirkondades);
• lõppkasutajatele on kättesaadav vähemalt üks ulatuslik numbriinfoteenus, mida ajakohastatakse vähemalt kord aastas;
• puuetega inimestele pakutakse nende vajadustele kohandatud teenuseid, mille kvaliteet on sama nagu teistele kasutajatele pakutavatel teenustel;
• madala sissetulekuga tarbijatele pakutakse elektrooniliste sideteenuste kasutamiseks eritariife või eritoetusi.

Universaalteenuste osutamisega (mis ei pruugi olla kasumlik tegevus) seotud netokulude hüvitamiseks teenuseosutajatele võivad liikmesriigid luua mehhanisme netokulude tulemuslikuks katmiseks.

Kasutajate huvid ja õigused

Tarbijaid tuleb varustada teabega, mis võimaldaks neil pakutavate teenuste olemust mõista. Lepingutes peab olema kirjas: i) teave teenuse kvaliteeditaseme kohta ning võimalikud kompensatsioonid ja tagasimaksed, mida kohaldatakse, kui teenuse kvaliteet ei ole tasemel, ii) kasutaja õigus lisada oma telefoninumber üldkasutatavasse numbriinfosüsteemi, iii) selge teave kampaaniapakkumiste tingimuste kohta.

Lisaks sätestatakse direktiivis

• tarbija õigus vahetada telefoniside või mobiilside operaatorit ühe ööpäeva jooksul, säilitades oma vana telefoninumbri;
• operaatorite kohustus avaldada õigel ajal läbipaistvalt teavet hindade ja tariifide kohta;
• operaatorite kohustus teavitada kasutajaid lepingutingimuste muutumisest;
• operaatorite kohustus avaldada võrreldaval kujul ajakohast teavet oma teenuste kvaliteedi kohta;
• tarbijate õigus helistada kõigile ELi telefoninumbritele;
• operaatorite kohustus ühendada tasuta kõned Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja edastada hädaolukordadega tegelevale asutusele hädaabikõne teinud kasutaja asukohateave;
• 116-numbrite eraldamine standardsete sotsiaalkindlustusteenuste jaoks, muu hulgas kadunud laste otsimise Euroopa abitelefoni jaoks.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Alates 24. veebruarist 2002.

TAUST

See direktiiv on osa ELi telekommunikatsiooniteenuste reformipaketist, mis hõlmab veel nelja direktiivi (raamdirektiiv, juurdepääsudirektiiv, loadirektiiv ning eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ja määrust, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC).

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni veebisaidilt ning veebisaidilt „ Teie Euroopa ”.

Viimati muudetud: 22.09.2015