Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatav õigus

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatav õigus

KOKKUVÕTE:

Määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”)

KOKKUVÕTE

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

See suurendab õiguskindlust lepinguväliste võlasuhete suhtes, eriti lepinguväliste kahjude ja tsiviilvastutuse puhul.

Samuti tagab see kannatanu ja väidetavalt vastutava isiku huvide mõistliku tasakaalu.

Määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.

Määrust kohaldatakse kõigis ELi riikides peale Taani.

PÕHIPUNKTID

Määrus ei asenda riikide materiaalõigust (st õigusakte, mis määravad õigusi ja kohustusi) lepinguväliste võlasuhete osas; see vaid määrab, millist riiklikku materiaalõigust kohaldatakse.

Lepinguvälisest kahjust tulenevale lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatavaks õiguseks on:

1.

kahju tekkimise kohaks oleva riigi õigus või

2.

kahju tekkimise ajal mõlema osapoole harilikuks viibimiskohaks või peamiseks tegevuskohaks olnud riigi õigus või

3.

kui juhtum on tihedamalt seotud mõne teise riigi õigusega, siis selle riigi õigus.

Samuti võimaldab määrus osapooltel teatud tingimustel valida lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatava õiguse vastastikusel kokkuleppel.

Kohaldatava õiguse reguleerimisala

Lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õigusega reguleeritakse peamiselt järgmisi küsimusi:

vastutuse alus ja ulatus, sealhulgas selliste isikute kindlaksmääramine, keda nende poolt toime pandud tegude eest võib vastutusele võtta;

vastutusest vabastamise alused ning vastutuse mis tahes piiramise ja jagamise alused;

kahjude või taotletavate kahjuhüvitisnõuete olemasolu, laad ja hinnang nende suuruse kohta;

meetmed, mida kohus võib menetlusõiguse alusel antud volituste raames võtta kahju ennetamiseks, lõpetamiseks või hüvitamiseks;

kohustuse lõppemise, aegumise ja tähtaja möödumisest tulenevate õiguste kaotamise tingimused;

kahjuhüvitisnõuete esitamise õiguse ülemineku võimalus, sealhulgas pärimise teel;

isikud, kellel on õigus saada hüvitist isiklikult kantud kahjude eest;

vastutus teise isiku tegude eest.

Teatud lepinguvälistele võlasuhetele, sh seoses tootevastutuse ja intellektuaalomandiga, kehtivad erinormid. Teatud lepinguvälised võlasuhted jäetakse kõnealuse määruse reguleerimisalast välja. Nendeks on:

maksu-, tolli- ja haldusasjad;

riigi vastutus;

teatud lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad abikaasade varasuhtest ja perekonnasuhtest, tuumakahjustustest või eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

11. jaanuarist 2009, välja arvatud artikkel 29 (11. juulist 2008).

TAUST

Lisaks sellele määrusele („Rooma II”):

määruses „Rooma I” (määrus (EÜ) nr 593/2008) sätestatakse lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse määramise eeskirjad tsiviil- ja kaubandusasjades ning

määruses „Rooma III” (määrus (EL) nr 1259/2010) sätestatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramise eeskirjad.

Vt ka:

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”) (ELT L 199, 31.7.2007, lk 40–49)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6–16). Vt konsolideeritud versiooni.

Viimati muudetud: 26.10.2015

Top