Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa ja rahvusvahelised kohtud

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Euroopa ja rahvusvahelised kohtud

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 19

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 257

PÕHIPUNKTID

Rahvusvahelisel tasandil tegutsevaid kohtuid on palju ja alati pole lihtne nende pädevustel vahet teha. Selle kokkuvõtte eesmärk on anda ülevaade Euroopa kohtutest ja eristada Euroopa Liidu (EL) kohtud muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele kuuluvatest kohtutest.

ELi kohtud

Euroopa Liidu Kohus esindab kogu ELi kohtusüsteemi. See koosneb kahest kohtust:

Euroopa Kohus

Euroopa Kohtu pädevuses on lahendada ELi riikide või ELi institutsioonide algatatud hagisid. Samuti võib Euroopa Kohus võtta Üldkohtu otsuseid viimase instantsina uuesti arutamisele. Sellisel juhul otsustab ta ainult õigusküsimuste ja mitte kohtuasja faktide üle.

Üldkohus

Üldkohus tegutseb Euroopa Kohtu juures ja tema ülesandeks on viimase töökoormuse vähendamine. Üldkohtu pädevuses on arutada esimese astme hagisid, mille on algatanud ELi riigid või üksikisikud aluslepingutes ettenähtud juhtudel.

Erikohtud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 257 kohaselt võivad erikohtuid luua Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas seadusandlike tavamenetlusega. Nende kohtute pädevuses on arutada asju esimeses astmes teatud konkreetsetes valdkondades. Näiteks loodi 2005. aastal Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, et lahendada ELi avalikku teenistust puudutavaid vaidlusi. Kohus on laiali saadetud ja 1. septembrist 2016 läheb selle töö üle Üldkohtule.

Hagide liigid

Euroopa Liidu Kohus vastutab ELi õiguse järgimise eest. Tema pädevuses on lahendada ELi riikide, ELi institutsioonide ja ELi kodanike algatatud hagisid. Hagid võivad olla järgmised:

Rahvusvahelised kohtud

Paljud kohtud, kelle peakorterid asuvad ELi territooriumil, arutavad vaidlusi rahvusvahelisel tasandil. Need kohtud aga ei tegutse ELi egiidi all. Nende hulka kuuluvad:

* PÕHIMÕISTED

Vahekohtumenetlus: kui erapooletu kolmas osapool teeb otsuse kahe osapoole vahelise vaidluse lahendamiseks.

Lepitusmenetlus: kui kolmas osapool aitab vaidluse osapooltel oma suhted taastada või neid parandada.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu lepingu artikkel 19 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 27)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 257 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 160)

Viimati muudetud: 22.08.2016

Top