Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Teabevahetuse lihtsustamine ELi riikide politsei ja tolli vahel

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Teabevahetuse lihtsustamine ELi riikide politsei ja tolli vahel

 

KOKKUVÕTE:

nõukogu raamotsus 2006/960/JSK – Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamine

MIS ON RAAMOTSUSE EESMÄRK?

See võimaldab ELi riikide õiguskaitseasutustel* eeluurimist või jälitusmenetlust ellu viies tõhusalt teavet ja jälitusteavet jagada.

PÕHIPUNKTID

Teabe jagamise tingimused

  • ELi riikidel ei ole lubatud kohaldada teabe avaldamisele rahvusvahelisel tasandil rangemaid eeskirju kui harilikult kohaldatakse siseriiklikul tasandil, näiteks nõudes kohtu nõusolekut.
  • ELi riigid peaksid tavajuhul vastama seitsme päeva jooksul taotlustele, mille korral saab teha Euroopa vahistamismääruse*, ja kui teave on õiguskaitseasutusele kättesaadav. Kui taotlus on kiireloomuline, tuleks vastata kaheksa tunni jooksul. Teistel juhtudel peavad riigid vastama 14 päeva jooksul. Kui tähtajast ei suudeta kinni pidada, tuleb taotluse saanud ELi riigil oma suutmatust põhjendada.
  • Teavet saab anda ka spontaanselt. Sellisel juhul tuleks anda ainult kuriteo või kuritegeliku tegevuse avastamiseks, ennetamiseks ja uurimiseks vajalikku teavet.
  • Teavet saab vahetada mis tahes olemasoleva kanali kaudu ning seda tuleb jagada Europoli või Eurojustiga, kui see kuulub nende reguleerimisalasse, ning pidades kinni tavalistest andmekaitse-eeskirjadest.

Teabe jagamise piirid

Õiguskaitseasutustel ei ole kohustust koguda taotlusele vastates teavet ega hankida teavet surve avaldamise teel. Lisaks kehtivad alljärgnevad nõuded.

  • Teavet ei saa kasutada õigusasutuses tõendina ilma selle andnud riigi nõusolekuta (sellele tuleks osutada juba vastuses).
  • ELi mittekuuluvalt riigilt saadud teavet saab jagada ainult selle riigi nõusolekul.
  • Õiguskaitseasutus võib teabe andmisest keelduda, kui on põhjust arvata, et see võiks kahjustada riigi julgeolekut, menetlust, operatsiooni ja üksikisikute turvalisust või on selgelt ebaproportsionaalne või kohatu.
  • Õiguskaitseasutus võib keelduda teabe andmisest ka juhul, kui päring seondub rikkumisega, mille eest karistatakse 1-aastase või väiksema vabadusekaotusega või kui sellele on vastu kohtuasutus.

MIS AJAST RAAMOTSUST KOHALDATAKSE?

Raamotsust kohaldatakse alates 30. detsembrist 2006. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 19. detsembriks 2008.

TAUST

Selle raamotsusega asendatakse Schengeni lepingu osad, mis seonduvad teabe edastamisega (artikkel 39) ja teabe spontaanse andmisega (artikkel 46).

1. detsembril 2014 teatas Ühendkuningriik Euroopa Komisjonile, et soovib otsusega ühineda. Seda kinnitati komisjoni otsusega 2014/858/EL.

Lisateave:

* PÕHIMÕISTED

Õiguskaitseasutus: riiklik politsei-, tolli- või mõni teine asutus, mida siseriiklike õigusaktidega on volitatud avastama, tõkestama ja uurima süütegusid või kuritegelikku tegevust ning kasutama oma volitusi ja võtma sunnimeetmeid

Euroopa vahistamismäärus: määratletud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsus 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89–100)

Raamotsuse 2006/960/JSK järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 1. detsembri 2014. aasta otsus 2014/858/EL, milles käsitletakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi teatamist oma soovist osaleda politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna liidu õigusaktides, mis on võetud vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist ja mis ei ole Schengeni acquis’ osa (ELT L 345, 1.12.2014, lk 6–9)

Viimati muudetud: 07.09.2016

Top