Help Print this page 
Title and reference
Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine

Internet on saanud meie igapäevase elu lahutamatuks osaks, kuid samas on see haavatav kurjategijate poolt, kes tegutsevad sageli koguni teisel pool maakera. Küberkuritegevuse* kiire kasvu valguses valmistas Euroopa Komisjon 2007. aastal ette ulatusliku poliitika sellega tegelemiseks.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele. Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine (KOM(2007) 267 (lõplik), 22.5.2007).

KOKKUVÕTE

Internet on saanud meie igapäevase elu lahutamatuks osaks, kuid samas on see haavatav kurjategijate poolt, kes tegutsevad sageli koguni teisel pool maakera. Küberkuritegevuse* kiire kasvu valguses valmistas Euroopa Komisjon 2007. aastal ette ulatusliku poliitika sellega tegelemiseks.

MIS ON KÄESOLEVA TEATISE EESMÄRK?

Teatises püütakse esitada üldine poliitika küberkuritegevuse vastu peetava võitluse paremaks kooskõlastamiseks.

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid ja tegevus

Võitlust küberkuritegevusega tuleb tugevdada riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil järgmiste vahenditega.

1.

Operatiivse õiguskaitsekoostöö tõhustamine ning Europoli, Eurojusti ja muude struktuuride vastutusalade tugevdamine ja täpsustamine.

2.

ELi riikide kohtu- ja õiguskaitseasutuste koolitusprogrammide kooskõlastamine ja nende omavaheline kokkusobitamine, kaasates Europoli, Eurojusti, Euroopa Politseikolledži ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku.

3.

ELi riikide vahelise poliitilise koostöö ja koordineerimise parandamine, luues küberkuritegevuse ELi keskse kontaktpunkti ja ELi küberkuritegevuse koolitusfoorumi.

4.

Poliitiline ja õigusalane koostöö kolmandate riikidegaEuroopa Nõukogu 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni (ja selle lisaprotokolli), kõrgtehnoloogia kuritegevusega tegeleva G8 Lyon-Roma rühma ja Interpoli juhitavate projektide kaudu.

5.

Dialoogi tugevdamine avaliku ja erasektori vahel vastastikuse usalduse loomiseks ning asjakohase teabe jagamiseks.

6.

ELi riikide õigusaktide ja määratluste ühtlustamine küberkuritegevuse valdkonnas.

7.

Näitajate väljatöötamine küberkuritegevuse ulatuse mõõtmiseks.

8.

Teadlikkuse tõstmine küberkuritegevuse maksumusest ja ohtudest.

9.

ELi teadusuuringute programmid, nt sisejulgeoleku fond politseile.

SAAVUTUSED

Need hõlmavad järgmist:

direktiiv laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta;

infosüsteemide vastu suunatud rünnakuid käsitlev direktiiv (2013).

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni küberkuritegevust käsitlevatelt veebilehtedelt.

TAUST

2009. aastal jõustunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 68 tunnustatakse Euroopa Ülemkogu kaalukat seadusandlikku rolli siseasjade valdkonnas. See võimaldab täiendada küberkuritegevuse vastast tegevust ELi õigusaktide ja laiaulatuslikumate algatustega.

PÕHIMÕISTE

*Küberkuritegevus: kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.

Seda mõistet kasutatakse kolme kuritegevusliigi puhul.

Traditsioonilised kuriteovormid, nagu pettus või võltsimine, mis on pandud toime elektrooniliste võrkude abil. Need ulatuvad identiteedivargusest andmepüügini (kui veebis tegutsev kurjategija loob näiteks panga järeletehtud veebilehe, millel petab klientidelt välja paroole ja andmeid nende raha varastamiseks). Seoses interneti levikuga on toimunud pöördelised muutused rahvusvahelises kauplemises narkootikumide, relvade ja ohustatud liikidega.

Ebaseadusliku materjali avaldamine (nt terrorismi, vägivalla, rassismi ja ksenofoobia õhutamine ning laste seksuaalset kuritarvitamist kajastav materjal).

Üksnes elektrooniliste võrkudega seotud kuriteod, mis on enne internetiajastut tundmatu uus kuritegevusliik, mida saab panna toime suures ulatuses ja mille geograafiline kaugus kuriteo toimepanemiskoha ja selle tagajärgede vahel võib olla suur. Tegemist on infosüsteemide vastu suunatud rünnetega, mis võivad ohustada ka kriitilise tähtsusega riiklikke infrastruktuure ning seetõttu otseselt ka kõiki kodanikke. Selliseid ründeid võidakse teha nn botnettide ehk robotivõrkude kaudu, kui kasutajad laadivad alla kurjategijate levitatud pahavara, mis võimaldab need arvutid hõivata ja võrguks ühendada. Sellist hõivatud arvutivõrku kasutatakse kuritegevuseks arvutite omanike teadmata.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum (JOIN (2013) 1 (final), 7.2.2013).

Viimati muudetud: 26.05.2015

Top