Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
ELi liikmeks astumine – ühinemisprotsess

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

ELi liikmeks astumine – ühinemisprotsess

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu leping – Euroopa Liidu liikmeks astumine

KOKKUVÕTE

MIS ON EUROOPA LIIDU LEPINGU EESMÄRK?

  • Artiklis 49 käsitletakse iga Euroopa riigi ELi liikmeks astumise õiguslikku alust.
  • Artiklis 2 sätestatakse väärtused, millel EL põhineb.

PÕHIPUNKTID

Liitu astumise tingimused

Taotlejariik peab

  • olema geograafiliselt Euroopas asuv riik;
  • austama Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, nimelt inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdõiguslikkust, õigusriiki ja inimõigusi (sh ka vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi), pluralistlikku ühiskonda, kus valitseb mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, ning võtma endale kohustuse neid edendada.

Taotlejariik peab vastama ka ELi ühinemiskriteeriumidele. Need kriteeriumid (nimetatakse ka Kopenhaageni kriteeriumideks) sõnastati 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Need kriteeriumid on järgmised:

  • demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset kindlustavate institutsioonide stabiilsus;
  • toimiv turumajandus ning valmisolek toimetulekuks liidusisese konkurentsisurve ja turujõududega;
  • võime täita ja rakendada liikmekohustusi, muu hulgas pidada kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest.

1995. aasta detsembris Madridis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel lisati neile tingimus, et kandidaatriik peab olema võimeline tagama siseriiklikusse õigusesse üle võetud ELi õiguse tulemusliku rakendamise asjakohaste haldus- ja õigusstruktuuride kaudu.

EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik ühinemiskriteeriumid täitnud. Teisalt peab ka EL ise olema võimeline uusi liikmeid lõimima.

Menetlus

  • 1.

    Taotlemine

Euroopa riik, kes täidab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud kriteeriume, esitab ELi nõukogule ametliku avalduse. Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja riikide parlamente.

  • 2.

    Kandidaatriigi staatus

ELi Nõukogu kuulutab riigi kandidaatriigiks pärast komisjonilt soodsa arvamuse ja Euroopa Ülemkogult nõusoleku saamist.

  • 3.

    Läbirääkimised

Ühinemisläbirääkimisi alustatakse siis, kui Euroopa Nõukogu on võtnud vastu ühehäälse otsuse.

Läbirääkimised toimuvad ELi riikide ja kandidaatriigi vahelistel valitsuste esindajate konverentsidel. ELi acquis (ELi õigustik) on jaotatud poliitikavaldkondadeks ning iga valdkonna kohta peetakse eraldi läbirääkimisi. (Praegu on 35 poliitikavaldkonda ehk nn peatükki.)

Komisjon jälgib ühinemiseelses järgus kandidaatriigi jõupingutusi õigustiku rakendamisel. Lisaks abistab komisjon kandidaatriike selle protsessi jooksul ühinemiseelse abi rahastamisvahendite, nagu tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) kaudu.

Üleminekukord – osapooled arutavad ka võimalusi, kas (ja kuidas) saab mõningaid õigusnorme kohaldada järk-järgult, et anda uuele liikmele või olemasolevatele ELi riikidele aega kohanemiseks. Seda arutatakse peamiselt läbirääkimiste lõppjärgus.

  • 4.

    Sõelumine

Üheaegselt läbirääkimistega toimub ka nn sõelumine. Sõelumine tähendab kontrollimist, kas kõnealuse peatüki all loetletud ELi õigustiku üksikpunktid on kandidaatriigi õigusesse üle võetud. Peatüki saab tinglikult sulgeda alles pärast seda, kui kandidaatriik tõendab, et on ELi õigustiku peatüki juba rakendanud või teeb seda ühinemise kuupäevaks. ELi õigustiku suhtes võib mööndusi teha ainult juhul, kui kandidaatriigiga lepitakse selle konkreetse osa kohta kokku erikord.

Komisjon teavitab ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamenti kogu protsessi käigust, esmajoones iga-aastaste arenguaruannete kaudu. Neid aruandeid arutatakse Euroopa Parlamendis ja parlament esitab oma tähelepanekud täiskogul vastuvõetud resolutsioonides. Kandidaatriik koostab igal aastal ka riiklikke programme, milles ta hindab oma edusamme õigustiku erinevate peatükkide rakendamisel.

  • 5.

    Ühinemine

Läbirääkimiste lõppeesmärk on valmistada ette ühinemisleping. Ühinemiseks on vaja ELi Nõukogu ühehäälset heakskiitu ja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Seejärel allkirjastavad kõik ELi riigid ja kandidaatriik ühinemislepingu ning kõik ELi riigid ja kandidaatriik ratifitseerivad selle oma põhiseadusest lähtuvalt.

TAUST

ÕIGUSAKT

Euroopa Liidu lepingu artikkel 49

Euroopa Liidu lepingu artikkel 2

Viimati muudetud: 09.05.2016

Top