EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
You are here
Euroopa õiguse kirjutamata allikad – täiendav õigus
KOKKUVÕTE:
Euroopa Liidu lepingu artikkel 19
MIS ON EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLI 19 EESMÄRK?
- Euroopa Liidu lepingu artiklis 19 kirjeldatakse Euroopa Liidu Kohtu ülesandeid ja koosseisu.
- See kujutab endast täiendava õiguse õiguslikku alust, määrates Euroopa Liidu Kohtu ülimaks kohtuks, mis tagab ELi õiguse õige tõlgendamise ja kohaldamise otse talle esitatud juhtumites või eelotsuse* taotluste korral (lisateavet leidub kokkuvõttes eelotsusemenetluste kohta).
PÕHIPUNKTID
Mida täiendav õigus tähendab?
- Täiendav õigus tähendab kirjutamata ELi õiguse allikaid, erinevalt esmastest ja teisestest allikatest.
- Euroopa Liidu Kohus kasutab neid allikaid peamiselt õigusnormidena juhtudel, kui küsimust ei saa lahendada esmaste ja teiseste õigusaktide alusel.
Mis on täiendavad õigusallikad?
- Täiendavad allikad hõlmavad Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat* , rahvusvahelist õigust* ja õiguse üldpõhimõtteid. Need kolm allikat kattuvad osaliselt.
- Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika
- ELi õiguse tõlgendamisel peab Euroopa Liidu Kohus sageli püüdma loominguliselt ületada esmases ja/või teiseses õiguses olevaid tühikuid.
- Oma otsustega annab ta ELi õiguse ametliku ja siduva tõlgenduse ning seega viidatakse neile kui õigusallikale (muuhulgas ka Euroopa Liidu Kohtu enda poolt).
- Rahvusvaheline õigus
- Euroopa Liidu Kohus kasutab rahvusvahelist õigust (sh ELi ja ELi riikide sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid) oma kohtupraktika arendamisel, kuivõrd selle normid on ELile kohaldatavad ja ei ole vastuolus ELi konkreetse ülesehitusega.
- Lisaks ELi ja ELi riikide õiguslikele kohustustele on rahvusvaheline õigus sageli Euroopa Liidu Kohtule õiguse üldpõhimõtete koostamise aluseks.
- Õiguse üldpõhimõtted
- Euroopa Liidu Kohtu praktikas arendatud üldpõhimõtted on võimaldanud kohtul rakendada norme erinevates valdkondades, mida ei ole aluslepingutes mainitud.
- ELi õiguse üldpõhimõtted võivad olla ühised kõikide ELi riikide siseriiklikele õigussüsteemidele ja kooskõlas ELi eesmärkidega või ELile ainuomased, isegi kui need tuginevad ainult konkreetsete riikide õigussüsteemides sätestatud põhimõtetele.
Põhiõigused
- Põhiõigused (Euroopa Liidu lepingu artikkel 6) on õigusallikate erikategooria:
- osaliselt esmane allikas – Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1 tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud;
- osaliselt täiendav allikas – Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 3 tunnustatakse põhiõiguseid kui ELi õiguse üldpõhimõtteid mis on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning mis tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest.
PÕHIMÕISTED
Eelotsus – Euroopa Liidu Kohtu otsus vastuseks liikmesriigi kohtu küsimusele ELi õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta, aidates seeläbi kaasa selle õiguse ühetaolisele kohaldamisele.
Kohtupraktika – õigusakt, mis on kehtestatud varasemate kohtuasjade tulemuste põhjal.
Rahvusvaheline õigus – normide kogum, millega on reguleeritud õigussuhted riikide või rahvaste vahel või hulgas.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – sätted institutsioonide kohta – artikkel 19 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 27)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – I osa – põhimõtted – I jaotis – liidu pädevuse liigid ja valdkonnad – artikkel 6 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 52–53)
Viimati muudetud: 12.03.2018