Euroopa Liidu esmane õigus

 

KOKKUVÕTE:

EU ELi esmane õigus

MIS ON ESMANE ÕIGUS?

• See on Euroopa Liidu (EL) kõrgeim õigusallikas. See tuleneb peamiselt asutamislepingutest, eelkõige Rooma lepingust (mille edasiarendus on Euroopa Liidu toimimise leping) ja Maastrichti lepingust (mida nimetatakse ka Euroopa Liidu lepinguks).
• Esmase õigusega sätestatakse pädevuste jaotus (ELi ja ELi liikmesriikide vahel). See loob ELi institutsioonidele õigusraamistiku poliitika kavandamiseks ja rakendamiseks.

PÕHIPUNKTID

Esmane õigus, mida nimetatakse ka esmaseks allikaks, pärineb ELi:

• 1.

  aluslepingutest;

• 2.

  muutmislepingutest;

• 3.

  ühinemislepingutest;

• 4.

  nendele lepingutele lisatud protokollidest;

• 5.

  lisalepingutest, millega muudetakse asutamislepingute konkreetseid jaotisi;

• 6.

  põhiõiguste hartast (alates Lissaboni lepingust).

• Aluslepingud on järgmised:
  • Pariisi leping (1951), millega asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus;
  • Rooma leping (1957), millega asutati Euroopa Majandusühendus;
  • Euratomi leping (1957);
  • Maastrichti leping (1992).
• Muutmislepingud on järgmised:
  • Ühtne Euroopa akt (1986);
  • Amsterdami leping (1997);
  • Nice’i leping (2001);
  • Lissaboni leping (2007).
• Ühinemislepingud käsitlevad järgmisi liikmesriike:
  • Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik (1) (1972);
  • Kreeka (1979);
  • Hispaania, Portugal (1985);
  • Austria, Soome, Rootsi (1994);
  • Tšehhi Vabariik, Küpros, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia (2003);
  • Rumeenia, Bulgaaria (2005);
  • Horvaatia (2012).
• Lisalepingud on järgmised:
  • Brüsseli leping (liitmisleping) (1965);
  • leping Euroopa ühenduste teatavate eelarvesätete muutmise kohta (1970);
  • leping, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ning Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavaid rahandussätteid (1975);
  • Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (1976).

Esmase õiguse kohaldamisala

• Geograafiline:
  • liikmesriigid;
  • ELi äärepoolseimad piirkonnad.
• Ajaline: alates lepingu jõustumisest.

TAUST

Lisaks esmasele õigusele põhineb ELi õigus teisestel ja täiendavatel allikatel.

• Teiseste allikate hulka kuulub viit liiki õigusakte: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused.
• Täiendavate allikate hulka kuulub Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika ja üldised õiguspõhimõtted.

Rahvusvahelised lepingud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega on samuti ELi õiguse lahutamatu osa. Need lepingud seisavad eraldi esmastest ja teisestest õigusaktidest ning moodustavad sui generis (st nende ainulaadse) kategooria. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas Demirel vs. Stadt Schwäbisch Gmünd võib rahvusvahelistel lepingutel olla vahetu mõju ja nende õigusjõud on teiseste õigusaktide suhtes ülimuslik, mistõttu peavad need olema esimestega kooskõlas. Rahvusvaheline leping on vahetult kohaldatav, kui see sisaldab selget ja täpset kohustust, mis ei sõltu ühegi hilisema meetme vastuvõtmisest.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid – Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Protokollid – Euroopa Liidu toimimise lepingu lisad – Deklaratsioonid, mis on lisatud 13. detsembril 2007 alla kirjutatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile – Vastavustabelid (ELT C 202, 7.6.2016, lk 1–388)

Viimati muudetud: 12.10.2022

---

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).