Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa Liidu direktiivid

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Euroopa Liidu direktiivid

Direktiiv on üks õigusaktidest, mida Euroopa institutsioonid saavad kasutada Euroopa Liidu poliitika rakendamisel. See on paindlik vahend, mida kasutatakse peamiselt siseriiklike õigusaktide ühtlustamisel. Direktiiviga nõutakse ELi riikidelt konkreetse tulemuseni jõudmist, kuid neile jäetakse vabad käed selleni jõudmise meetodi valikul.

KOKKUVÕTE

Direktiiv on üks õigusaktidest, mida Euroopa institutsioonid saavad kasutada Euroopa Liidu poliitika rakendamisel. See on paindlik vahend, mida kasutatakse peamiselt siseriiklike õigusaktide ühtlustamisel. Direktiiviga nõutakse ELi riikidelt konkreetse tulemuseni jõudmist, kuid neile jäetakse vabad käed selleni jõudmise meetodi valikul.

Direktiivid kuuluvad ELi teiseste õigusaktide hulka. Euroopa institutsioonid võtavad neid seetõttu vastu kooskõlas aluslepingutega. Pärast ELi tasandil vastuvõtmist võtavad ELi riigid need rakendamiseks üle oma siseriiklikku õigusesse.

Näiteks sätestatakse direktiivis tööaja korralduse kohta kohustuslikud puhkeajad ja ELis lubatava nädala tööaja piirnorm. Samas peab iga riik töötama välja omad õigusaktid, millega määratakse kindlaks nende eeskirjade kohaldamine.

Üldiselt kohaldatav siduv õigusakt

ELi toimimise lepingu artiklis 288 on sätestatud, et direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga ELi riigi suhtes, kellele see on adresseeritud (ühele, mitmele või kõigile), kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.

Direktiiv erineb siiski määrusest või otsusest.

  • Erinevalt määrusest, mis on pärast jõustumist vahetult kohaldatav kõikide ELi riikide siseriiklikus õiguses, ei ole direktiiv ELi riikides vahetult kohaldatav. See tuleb esmalt üle võtta siseriiklikku õigusesse ning alles seejärel saavad valitsused, ettevõtjad ja füüsilised isikud seda kasutada.
  • Erinevalt otsusest on direktiiv kõigis ELi riikides üldiselt kohaldatav.

Direktiiv võetakse vastu seadusandliku menetluse raames. See on õigusakt, mille võtavad vastu nõukogu ja Euroopa Parlament seadusandliku tava- või erimenetluse kohaselt.

Kohustuslik ülevõtmine

Direktiivi jõustumiseks riiklikul tasandil peavad ELi riigid võtma vastu seaduse selle ülevõtmise kohta. Riiklikud meetmed peavad täitma direktiiviga püstitatud eesmärke. Riiklikud ametiasutused peavad nendest meetmetest teavitama Euroopa Komisjoni.

ELi riikidel on ülevõtmise protsessis ka manööverdamisruumi. See võimaldab neil võtta arvesse riiklikke eritingimusi. Ülevõtmine peab toimuma direktiivi vastuvõtmisel määratud tähtajaks (üldiselt kahe aasta jooksul).

Kui ELi riik ei võta direktiivi üle, võib komisjon algatada Euroopa Kohtus kõnealuse riigi vastu rikkumismenetluse (seejärel võib otsuse mittejõustamine tuua kaasa uue kohtuotsuse ja trahvide määramise).

Üksikisikute kaitse direktiivide eksliku ülevõtmise korral

Põhimõtteliselt jõustub direktiiv alles pärast ülevõtmist. Sellegipoolest on Euroopa Liidu Kohus seisukohal, et ülevõtmata direktiiv võib omada konkreetset vahetut toimet, kui

  • ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ei ole aset leidnud või toimub ekslikult;
  • direktiivi sätted on tingimusteta ning piisavalt selged ja täpsed;
  • direktiivi sätted annavad füüsilistele isikutele õigusi.

Kui need tingimused on täidetud, võivad füüsilised isikud kasutada direktiivi kohtus kõigi ELi riikide vastu. Teisalt ei saa füüsiline isik siiski vahetult kasutada direktiivi teise füüsilise isiku vastu hagi esitamisel, kui direktiiv on üle võtmata (vt 14. juuli 1994. aasta kohtuotsus Paola Faccini Dori vs. Recreb Srl, C-91/92).

Euroopa Kohus võimaldab füüsilistel isikutel saada kindlatel tingimustel kompensatsiooni direktiivide puhul, mis on üle võetud halvasti või hilinenult (19. novembri 1991. aasta kohtuotsus Francovich ja Bonifaci, C-6/90 ja C-9/90).

Võitlus ülevõtmise viivitustega

Direktiivide hilinenud ülevõtmine ELi riikides on jätkuvalt probleem, mis takistab kodanikel ja ettevõtjatel saada kasu ELi õiguse käegakatsutavatest eelistest.

EL on seadnud endale eesmärgiks vähendada ülevõtmise puudujääke 1%-ni. Juulis 2014 avaldatud Euroopa Komisjoni tabelist ELi direktiivide ülevõtmise kohta ühtsel turul ilmneb, et ainult viis riiki ei suutnud seda eesmärki täita. Teisalt suutsid 12 riiki viia nõuete täitmise puudujäägid siseriiklikus õiguses allapoole 0,5% piiri, mis pakuti välja 2011. aasta aprilli ühtse turu aktis.

Lisateavet leiate ELi õiguse teemast Euroopa Liidu veebilehel.

Viimati muudetud: 30.08.2015

Top