Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Mitteliikmesriikide kodanikele väljastatavate viisade ühtne vorm

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Mitteliikmesriikide kodanikele väljastatavate viisade ühtne vorm

KOKKUVÕTE:

nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95 – eeskirjad ELi ühtse viisavormi kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

1995. aastal lõi EL ühtse ELi viisa vormi, mis sai mitte-ELi riigi kodanike, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, reisidokumendile kinnitatava kleebise kuju.

Selles määruses kehtestatakse mitte ainult Schengeni riikide*, vaid ka Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühtse viisavormi eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Ühtset viisavormi kohaldatakse:

  • plaanipärasele viibimisele ühes või enamas Schengeni ala riigis kokku mitte üle kolme kuu;
  • Schengeni riikide lennujaamade rahvusvaheliste transiitalade läbimisele (lennujaama transiitviisa).

Schengeni riikide puhul annab näiteks nendest ühe väljastatud lühiajaline viisa selle omanikule õiguse reisida 26 riigis 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Viisadele, mis annavad õiguse sellest pikemaks külastuseks, kohaldatakse siseriiklikke menetlusi (nt viisad, mis võimaldavad nende omanikel tööle asuda või tegelda ettevõtluse, kaubanduse või kutsetegevusega).

Teave viisakleebise kohta

Ühtsel viisakleebisel on kirjas päevade arv, mille jooksul mitte-ELi riigi kodanik võib viibida Schengeni alal, Iirimaal ja Ühendkuningriigis. Schengeni viisa korral tuleb päevi arvestada arvates kuupäevast, mil ta siseneb Schengeni alale (sisenemistempel) kuni kuupäevani, mil ta Schengeni alalt väljub (väljumistempel), mõlemad kuupäevad kaasa arvatud.

Viisa kehtivuse täpne aeg märgitakse viisakleebisele pealkirja all „külastuse kestus”.

Tehnilised tingimused

Ühtne viisa peab vastama:

  • ELi õigusaktides määratletud tehniliste kirjelduste nimekirjale, millega kehtestatakse üldiselt äratuntavad turvaelemendid, mis on palja silmaga selgesti nähtavad (nt kõrgete turvastandardite kohaselt teostatud foto, tähest või tähtedest koosnev logo, mis näitab viisa väljastanud riiki või riikide rühma (Beneluxi riikide puhul));
  • teistele tehnilistele kirjeldustele, mille eesmärk on ennetada viisa järeletegemist ja võltsimist ning pakkuda meetodeid viisa täitmiseks.

Iga ELi riik peab määrama ainult ühe asutuse, kes viisasid trükib. Ta peab edastama selle asutuse nime Euroopa Komisjonile ja teistele ELi riikidele.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse 3. augustist 1995.

TAUST

Lisateavet leiate viisapoliitika teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

PÕHIMÕISTE

* Schengeni riigid: Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1–4)

Määruse (EÜ) nr 1683/95 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (ELT L 53, 23.2.2002, lk 4–6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58) Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 29.04.2016

Top