Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Meetmed sigade klassikalise katku tõrjeks

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Meetmed sigade klassikalise katku tõrjeks

 

KOKKUVÕTE:

nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ – sigade klassikalise katku tõrje

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed äärmiselt nakkava ja surmava haiguse, sigade klassikalise katku tõrjeks ja likvideerimiseks haiguse avastamise ning haigete loomade isoleerimise ja tapmise abil.

PÕHIPUNKTID

ELi riigid peavad tagama, et sigade klassikalise katku puhangu kahtlustest ja kinnitust leidnud juhtumitest teavitatakse asjaomast riiklikku ametiasutust ning et kasutusele võetakse teabenõuded.

Taudipuhangu kahtlus

Taudipuhangu kahtluse korral tuleb kohe algatada uurimine. Kui puhang ei ole välistatud, tuleb majand seada ametliku järelevalve alla ning:

  • kõik sead tuleb isoleerida, haigete, surnud ja tõenäoliselt nakatunud loomade kohta koostada nimekiri ning ükski siga ei tohi majandisse siseneda ega sealt väljuda;
  • ühtegi korjust, sigadest valmistatud toodet või muud materjali, nagu tarberiistu, mis võivad seakatku edasi kanda, ei tohi ilma ametliku loata majandist välja viia;
  • inimeste või sõidukite loata liikumine majandisse või majandist välja on keelatud;
  • sisse- ja väljapääsud peavad olema desinfitseeritud, samuti tuleb enne väljumist desinfitseerida kõik sõidukid.

Kinnitust leidnud taudipuhangud

Kui majandis on seakatk ametlikult kinnitust leidnud, tuleb võtta järgmisi meetmeid:

  • kõik sead tuleb viivitamatult tappa;
  • haiguse kulu mõistmiseks tuleb võtta proove;
  • korjused tuleb ametliku järelevalve all ümber töötada;
  • enne kõnealuste meetmete võtmist tapetud nakkuskahtlusega sigade liha ning sperma, munarakud ja embrüod tuleb võimaluse korral üles otsida ja hävitada;
  • saastunud ained ja materjalid tuleb viirusest puhastada või hävitada;
  • saastunud hooned tuleb desinfitseerida või viirusest puhastada.

Ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid

  • Kohe pärast seda, kui taudipuhang on ametlikult kinnitust leidnud, kehtestavad ametiasutused vähemalt kolme kilomeetri raadiuses asjaomase majandi ümber ohustatud tsooni ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsooni ning kohaldatakse järgmisi meetmeid:
    • sigade liikumine on üksikute eranditega keelatud;
    • sõidukid ja varustus puhastatakse, desinfitseeritakse ja puhastatakse viirusest;
    • ükski muu koduloom ei tohi ilma loata seitsme päeva jooksul majandisse siseneda ega sealt väljuda (järelevalvetsoonis kehtib see esimese seitsme päeva kohta);
    • surnud või haigestunud sigadest antakse viivitamata teada;
    • pärast puhastamist ja desinfitseerimist ei tohi sigu vähemalt 30 päeva jooksul (järelevalvetsoonis 21 päeva jooksul) majandisse ega majandist välja viia ning selle aja möödudes võib anda loa sigade tapmisele või töötlemisele viimiseks;
    • sperma, munarakud ja embrüod peavad olema isoleeritud;
    • kõik, kes majandisse sisenevad või sealt lahkuvad, peavad järgima asjakohaseid hügieeninõudeid.
  • Kui taudipuhang on tapamajas või transpordivahendis, tuleb nakkuskahtlusega loomad tappa. Uusi loomi ei tohi sisse võtta vähemalt 24 tunni jooksul pärast desinfitseerimist ning potentsiaalselt saastunud korjused, rups ja loomsed jäätmed tuleb selle aja jooksul ametliku järelevalve all ümber töötada.

Uluksead *

  • Uluksigade kinnitatud taudipuhangu korral määrab riiklik eksperdirühm kindlaks nakkuspiirkonna ja võetavad meetmed. Sellesse piirkonda jäävad seakasvatusega tegelevad majandid tuleb võtta järelevalve alla ning sigu tuleb hoida uluksigadest isoleeritult.
  • ELi riigid esitavad 90 päeva jooksul Euroopa Komisjonile taudi likvideerimise kava, sealhulgas suunised jahimeestele ja teabe korjuste kõrvaldamise meetodite kohta. Komisjonile ja teistele ELi riikidele esitatakse iga kuue kuu tagant eduaruanne.

Vaktsineerimine

Vaktsiinid on üldjuhul keelatud, kuid riigid võivad komisjonile esitada hädaolukorra lahendamise plaani.

Situatsioonplaanid

Iga ELi riik koostab sigade klassikalise katku puhkemise korral situatsioonplaani ning peab suutma taudi ilmnemisel viivitamata luua tauditõrjekeskuse.

Toidujäätmed

ELi riigid peavad tagama, et toidujäätmeid ei söödetaks enam sigadele.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

  • Direktiivi kohaldatakse alates 1. detsembrist 2001. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 31. oktoobriks 2002.
  • See direktiiv on tunnistatud kehtetuks määrusega (EL) nr 2016/429, mis jõustub 21. aprillist 2021.

TAUST

Lisateave:

* PÕHIMÕISTED

Uluksead: sead, keda ei peeta ega aretata majandis.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5–35)

Direktiivi 2001/89/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 06.12.2016

Top