Help Print this page 
Title and reference
Viisanõuded kolmandate riikide kodanikele

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Viisanõuded kolmandate riikide kodanikele

Selles määruses loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab Euroopa Liidu (EL) välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.

KOKKUVÕTE

Määrusega (EÜ) nr 539/2001 kehtestatakse viisanõuded ja viisavabadus neile kolmandate riikide kodanikele, kes sisenevad ELi lühiajalise viibimise eesmärgil. Samuti sisaldab määrus sätteid viisanõuete suhtes erandite tegemise ja viisavabaduse kohta, mida ELi riigid võivad võimaldada teatava kategooria isikutele.

NN POSITIIVNE JA NEGATIIVNE NIMEKIRI

Käesolevas määruses on sätestatud üldnimekiri riikide kohta, kelle kodanikel peab olema liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa (I lisa ehk nn negatiivne nimekiri). Samuti on määruses üles loetletud need riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud (II lisa ehk nn positiivne nimekiri).

Mõlemat nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt määruse (EÜ) nr 539/2001 järjestikuste muudatustega.

Nimekirjade muutmise otsused võetakse vastu asjaomaseid kolmandaid riike igal üksikjuhul eraldi hinnates, kohaldades selliseid kriteeriume nagu ebaseaduslik sisseränne, avalik kord ja julgeolek, majanduslik kasu (turism ja väliskaubandus), välissuhted, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste kaalutlused, ning piirkondlik ühtekuuluvus ja vastastikkus. Mõnikord võetakse need otsused vastu asjaomaste kolmandate riikidega edukate viisanõude kaotamise läbirääkimiste pidamise tulemusena.

LÜHIAJALINE VIISA

Üldjuhul annab ükskõik millise Schengeni alasse kuuluva riigi väljastatud viisa selle omanikule õiguse reisida 26 Schengeni riigis vabalt valitud 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

Nimetatud perioodist kauem viibimiseks kehtivate viisade kohta jääb kehtima riiklik menetluskord.

Lisaks sellele on määruses sätestatud, et viisanõuded kaotatakse:

  • kolmandate riikide kodanikele, kes on saanud kohaliku piiriliikluse loa;
  • kolmandate riikide kooliõpilastele, kes on mõne liikmesriigi residendid ja reisivad oma kooliga kooliekskursiooni eesmärgil;
  • pagulastele ja kodakondsuseta isikutele, kellel on olemas selle liikmesriigi reisidokument, kus nad elavad.

VIISANÕUDEGA SEOTUD ERANDID

Liikmesriigid võivad teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, näiteks diplomaatilise passi, ametipassi või eripassi omanikele, lennukite ja laevade tsiviilmeeskondadele või saatepersonalile ja päästelendude meeskondadele ette näha erandid viisanõudest või kehtestada viisavabaduse.

Teisi erandjuhte on täpsemalt kirjeldatud määruses.

VASTASTIKKUSE MEHHANISM

Kasutusele on võetud selline mehhanism, et kui nn positiivsesse nimekirja kantud kolmas riik otsustab kehtestada ühe või mitme liikmesriigi kodanikele viisanõuded, teavitab ta sellest komisjoni ja nõukogu ning viisavaba reisimise taastamiseks rakendatakse erimenetlust. Kui kõnealune riik jätab need nõuded püsima ka kuus kuud pärast vastastikkuse põhimõtet käsitleva teatise avaldamist, võib komisjon vastastikkuse meedet silmas pidades teha ettepaneku viisanõude ajutise taastamise kohta teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele asjaomase kolmanda riigi kodanikele. See eri vastastikkuse mehhanism kehtib kogu ELile tervikuna. Seega kui kolmas riik kehtestab viisanõude ükskõik millise ELi riigi kodanikele, peab sellele järgnema ühine reaktsioon kõikidelt liikmesriikidelt.

KEHTIVUSE PEATAMISE MEHHANISM

Rangeid tingimusi järgides ja pärast komisjoni antud põhjalikku hinnangut võib kasutusele võtta teise mehhanismi, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikele hädaolukorras viisanõuete ajutist taaskehtestamist juhul, kui nn positiivsesse nimekirja kantud kolmanda riigi kodanikud on viisavaba korda kuritarvitanud, põhjustades:

  • põhjendamatute varjupaigataotluste,
  • ebaseaduslike rändajate või
  • tagasilükatud tagasivõtmistaotluste arvu märkimisväärse ja järsu suurenemise.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 539/2001

10.4.2001

-

ELT L 81, 21.3.2001

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 2414/2001

1.1.2002

-

ELT L 327, 12.12.2001

Määrus (EÜ) nr 453/2003

2.4.2003

-

ELT L 69, 13.3.2003

Ühinemistingimusi käsitlev akt

1.5.2004

-

ELT L 236, 23.9.2003

Määrus (EÜ) nr 851/2005

25.6.2005

-

ELT L 141, 4.6.2005

Määrus (EÜ) nr 1791/2006

1.1.2007

-

ELT L 363, 20.12.2006

Määrus (EÜ) nr 1932/2006

19.1.2007

-

ELT L 405, 30.12.2006

Määrus (EÜ) nr 1244/2009

19.12.2009

-

ELT L 336, 18.12.2009

Määrus (EL) nr 1211/2010

11.1.2011

-

ELT L 339, 22.12.2010

Määrus (EL) nr 517/2013

1.7.2013

-

ELT L 158, 10.6.2013

Määrus (EL) nr 610/2013

19.7.2013

-

ELT L 182, 29.6.2013

Määrus (EL) nr 1289/2013

9.1.2014

-

ELT L 347, 20.12.2013

Määrus (EL) nr 259/2014

28.4.2014

-

ELT L 105, 8.4.2014

Määrus (EL) nr 509/2014

9.6.2014

-

ELT L 149, 20.5.2014

Määruse (EÜ) nr 539/2001 järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

Viimati muudetud: 12.08.2014

Top