Help Print this page 
Title and reference
Ülalpidamiskohustused

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Ülalpidamiskohustused

Määrus käsitleb peresuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste piiriülest rakendamist. Selles sätestatakse kogu Euroopa Liidus (EL) ühised eeskirjad, mille eesmärk on tagada elatise sissenõudmine ka juhul, kui kohustatud või õigustatud isik asub teises ELi liikmesriigis.

ÕIGUSAKT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes.

KOKKUVÕTE

Käesolevas määruses nähakse ette rida meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada elatise maksmist piiriülestel juhtudel. Selliste nõuete aluseks on pereliikmete abistamise kohustus. Näiteks võib see tähendada lapsele või pärast abielulahutust endisele abikaasale elatise maksmist.

Määrust kohaldatakse ülalpidamiskohustustele, mille aluseks on

  • peresuhted;
  • sugulussuhted;
  • abielu- või hõimlussuhted.

Kohtualluvus

Ülalpidamiskohustustega seotud küsimustes on pädev otsustama

  • selle riigi kohus, kus on kostja või õigustatud isiku alaline elukoht; või
  • kohus, mis on pädev menetlema perekonnaseisu (nt abielulahutust) või vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.

Välja arvatud juhul, kui vaidlus on seotud alla 18aastase lapse ülalpidamiskohustusega, võivad osapooled teatud tingimustel leppida kokku, mis liikmesriigi kohus või kohtud on pädevad seda lahendama.

Pädev on ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub, välja arvatud juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks.

Kui ei ole täidetud ükski eelpool nimetatud tingimustest, on teatud tingimustel pädevad kohtud liikmesriigis, kelle ühine kodakondsus on pooltel.

Kui ei ole täidetud ükski eelpool nimetatud tingimustest, võivad liikmesriigi kohtud vaidluse menetlusse võtta, kui selles kolmandas riigis, kellega vaidlus on tihedalt seotud, ei ole võimalik menetlust mõistlikult algatada.

Kuni õigustatud isiku alaline elukoht on ülalpidamiskohustuse asjas kohtuotsuse teinud riigis, ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks üheski teises liikmesriigis. Õigustatud isik võib siiski tunnustada teise liikmesriigi kohtu pädevust kõnealuses asjas.

Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad pooled, siis on pädev kohus, kellele hagi esitati esimesena.

Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, isegi juhul kui asja sisuliseks arutamiseks on pädev teise liikmesriigi kohus.

Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine

Ühes liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustust puudutavat kohtuotsust tunnustatakse teises liikmesriigis ilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust.

Valdava enamiku liikmesriikide suhtes on siduv 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll, mis käsitleb Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust.

Kui otsus tehti liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, ei saa selle tunnustamist vaidlustada.

Kui otsus tehti liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, võib selle tunnustamisest teatud juhtudel keelduda ja seda saab teises liikmesriigis jõustada üksnes juhul, kui see on selles riigis täidetavaks tunnistatud.

Kõigil juhtudel võib päritoluriigi kohus tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega.

Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist.

Tasuta õigusabi võidakse anda seoses taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21aastase isiku suhtes, kui kõnealune taotlus on esitatud keskasutuse kaudu.

Keskasutused

Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kes osutab pooltele abi kohustuste kindlakstegemisel ja elatise sissenõudmisel. Konkreetsemalt nad edastavad ja võtavad vastu käesoleva määruse kohaseid taotlusi ning võtavad selliste taotluste puhul kõik asjakohased meetmed, et algatada või hõlbustada vajalike menetluste algatamist.

Keskasutused teevad omavahel koostööd ja edendavad koostööd oma riigi pädevate asutuste vahel ning püüavad leida lahendusi käesoleva määruse kohaldamisel tekkivatele raskustele. Sel eesmärgil kasutatakse tsiviil- ja kaubandusasjade käsitlemiseks loodud Euroopa kohtute võrku.

Lõppsätted

Käesoleva määrusega asendatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavad sätted. Sellega asendatakse ka määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, välja arvatud ülalpidamiskohustusi käsitlevate Euroopa täitekorralduste osas, mis on antud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.

Kõnealust määrust on kohaldatud alates 18. juunist 2011.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 4/2009

30.1.2009

-

ELT L 7, 10.1.2009

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 27. aprilli 2006. aasta otsus 2006/325/EÜ Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu sõlmimise kohta [Euroopa Liidu Teataja L 120, 5.5.2006].

Komisjoni 8. juuni 2009. aasta otsus 2009/451/EÜ Ühendkuningriigi kavatsuse kohta hakata kohaldama nõukogu määrust (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes [Euroopa Liidu Teataja L 149, 12.6.2009].

Nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsus 2011/220/EL laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta [Euroopa Liidu Teataja L 93, 7.4.2011].

6. aprillil 2011 allkirjastas EL selle otsuse alusel 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni, millega rajati lepingupoolte vahel ülemaailmne elatisnõuete sissenõudmise süsteem.

Nõukogu 9. juuni 2011. aasta otsus 2011/432/EL laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta [Euroopa Liidu Teataja L 192, 22.7.2011].

Nõukogu 9. aprilli 2014. aasta otsus 2014/218/EL , millega muudetakse otsuse 2011/432/EL (laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta) I, II ja III lisa [Euroopa Liidu Teataja L 113, 16.4.2014].

Nende otsuste alusel andis liit 9. aprillil 2014 hoiule konventsiooni heakskiitmiskirja. Konventsioon jõustub kõigis ELi liikmesriikides, v.a Taanis, 1. augustil 2014. Konventsioon pakub igakülgset üldraamistikku ülalpidamiskohustustega seotud küsimuste käsitlemiseks konventsioonis osalevate kolmandate riikidega.

Viimati muudetud: 25.09.2014

Top