Help Print this page 
Title and reference
Üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (2007–2013)

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (2007–2013)

See määrus määratleb aastate 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) ja Ühtekuuluvusfondile kohaldatavad ühised eeskirjad, standardid ja põhimõtted ning näeb ette 347 miljardi euro ehk umbes kolmandiku Euroopa eelarve suurust kogueraldist.

AKT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006,11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 [Vt muutmisakte].

KOKKUVÕTE

Selle määruse eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et soodustada Euroopa Liidu (EL) piirkondade ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut perioodil 2007–2013. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika püüab lahendada majanduslike, sotsiaalsete ja piirkondlike erinevuste, majanduslike ümberkorralduste kiirenemise ning elanikkonna vananemisega seotud probleeme.

See määrus

  • määratleb ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisala (sealhulgas ühenduse strateegilised suunised ühtekuuluvuse, majanduskasvu ja tööhõive kohta);
  • määratleb eesmärgid, mida struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi fondid) toetatakse;
  • määratleb kriteeriumid, mida kohaldatakse liikmesriikidele ja piirkondadele kõnealustest fondidest toetuse saamiseks;
  • määratleb olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid;
  • sätestab partnerlust, kavandamist, hindamist, juhtimist, sealhulgas finantsjuhtimist, seiret ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted ja eeskirjad, mis põhinevad liikmesriikide ja komisjoni jagatud vastutuse põhimõttel.

KOLM UUT EESMÄRKI

Ajavahemikus 2007–2013 finantseeritakse ühtekuuluvuspoliitikat 347 miljardi euro suuruse summaga kolme uue eesmärgi nimel – lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning territoriaalne koostöö. Need eesmärgid asendavad varasemaid eesmärke 1, 2 ja 3 programmiperioodist 2000–2006.

Lähenemine

Lähenemise eesmärk, mis on sarnane varasema eesmärgiga 1, näeb ette vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemise kiirendamist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. See puudutab vähem arenenud liikmesriike ja piirkondi. Tegevusvaldkonnad on aineline ja inimkapital, innovatsioon, teadmistepõhine ühiskond, majanduslik kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja haldussuutlikkus. Eesmärgi täitmist hakkavad finantseerima Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond.

Eesmärgi saavutamiseks eraldatakse sellel ajavahemikul koguvahenditest 81,54 %. Abi saavad

  • struktuurifondidest (ERF ja ESF)
  • Ühtekuuluvusfondist: piirkonnad, mille kogurahvatulu (KRT) elaniku kohta on alla 90 % Euroopa keskmisest ja kus rakendatakse majandusliku lähenemise programme. Need piirkonnad saavad 23,22 % selle eesmärgi saavutamiseks eraldatud vahenditest. Piirkonnad, mille KRT elaniku kohta ületab statistilise mõju tõttu (ELi laienemine ebasoodsamatesse piirkondadesse) 90 % Euroopa keskmisest, saavad ülemineku-, eri- ja vähenevat toetust.
  • ERFi eritoetusest: äärepoolseimad piirkonnad. Eesmärk on lihtsustada nende integreerimist siseturule ja arvesse võtta nende eripiiranguid (eeskätt asukohast tingitud liigsete kulude hüvitamine).

Seepärast on kaasrahastamise määradele kohaldatavad piirmäärad järgmised:

  • 75 % avaliku sektori kuludest kaasrahastatakse ERFist ja ESFist. See piirmäär võib ulatuda 80 %ni, kui abikõlblikud piirkonnad asuvad ühes liikmesriigis, keda Ühtekuuluvusfond toetab. See võib ulatuda isegi 85 %ni, kui tegu on äärepoolseimate piirkondadega.
  • 85 % avaliku sektori kuludest kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist.
  • 50 % avaliku sektori kuludest kaasrahastatakse äärepoolseimates piirkondades (uued täiendavad rahalised vahendid ERFist liigsete kulude hüvitamiseks).

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga püütakse suurendada nende piirkondade konkurentsivõimet, tööhõivet ja atraktiivsust, mis asuvad väljaspool kõige ebasoodsamaid piirkondi. See peab võimaldama prognoosida majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, edendada innovatsiooni, ettevõtlust, keskkonnakaitset, suurendada ligipääsetavust ja kohanemisvõimet ning arendada võrdseid võimalusi tagavat tööturgu. Seda rahastatakse ERFist ja ESFist.

Toetust võidakse anda

  • piirkondadele, mis ei vasta enam programmiperioodi 2000–2006 eesmärgi 1 raames piirkondliku lähenemistoetuse saamise tingimustele ja saavad seetõttu üleminekutoetust. Komisjon koostab nende piirkondade loetelu, mis vastu võetuna kehtib aastatel 2007–2013;
  • kõigile teistele ELi piirkondadele, mis ei kuulu lähenemise eesmärgi alla.

ESFist rahastatavates programmides pakub komisjon Euroopa tööhõivestrateegia kohaselt välja neli prioriteeti – suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet, parandada juurdepääsu tööhõivele, suurendada sotsiaalset kaasamist ning alustada reforme tööhõive ja kaasamise valdkonnas.

Selle eesmärgi saavutamiseks eraldatakse kuni 15,95 % koguvahenditest, mis on võrdselt jaotatud ERFi ja ESFi vahel. Sellest summast

  • 78,86 % on mõeldud piirkondadele, mis ei kuulu lähenemise eesmärgi alla.
  • 21,14 % on mõeldud järkjärguliseks toetamiseks.

Selle eesmärgi raames võidakse kaasrahastada kuni 50 % avaliku sektori kuludest. Piirmäär ulatub äärepoolseimates piirkondades 85 %ni.

Euroopa territoriaalne koostöö

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga püütakse arendada piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd, vastavalt varasemale Euroopa programmile INTERREG. Seda rahastatakse ERFist. Eesmärk on püüda leida naaberasutustele ühiseid lahendusi linnade, maaelu, rannikualade ja majandussuhete arendamisel ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete võrgu loomisel. Koostöös keskendutakse teadusuuringutele, arengule, infoühiskonnale, keskkonnakaitsele, riskivältimisele ja integreeritud veemajandusele.

Abikõlblikud on sisemaismaapiiri ja teatavatel juhtudel välismaismaapiiri ääres asuvad, samuti teatavad merepiiriga külgnevad NUTS 3. taseme piirkonnad, mis ei asu üksteisest rohkem kui 150 kilomeetri kaugusel. Komisjon võtab vastu abikõlblike piirkondade loendi.

Koostöövõrkude ja kogemuste vahetamise puhul on abikõlblik kogu ELi territoorium. Kaasrahastamise piirnorm on 75 % avaliku sektori kuludest.

Selle eesmärgi saavutamiseks eraldatakse kuni 2,52 % koguvahenditest ja need kulud katab täielikult ERF. See summa jagatakse järgmiste komponentide vahel:

  • 73,86 % piiriülese koostöö rahastamiseks;
  • 20,95 % riikidevahelise koostöö rahastamiseks;
  • 5,19 % piirkondadevahelise koostöö rahastamiseks;

KOLME EESMÄRKI KÄSITLEVAD SÄTTED

Abi andmise põhimõtted

Fondid annavad toetust, mis täiendavad riigisiseseid meetmeid, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondidelt saadav toetus on kooskõlas ELi tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning et see täiendab muid Euroopa rahastamisvahendeid.

Fondide eesmärke viiakse ellu mitmeaastase programmitöö süsteemi raames ning komisjoni ja iga liikmesriigi vahelise tiheda koostööna.

Strateegiline lähenemine

Nõukogu võtab vastu ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised, mis määratlevad ühtekuuluvuspoliitika prioriteedid ja eesmärgid perioodiks 2007–2013. Nii aitavad need kaasa struktuurifondide rakendamise kooskõlastamisele ja tõhustamisele.

Seejärel võtavad liikmesriigid nende suuniste alusel vastu riikliku strateegilise raamistiku. See raamistik on fondide rahastatud meetmete kavandamise alus. See tagab, et fondidest saadav abi on kooskõlas strateegiliste suunistega.

Rakenduskavad

Liikmesriikide rakenduskavad hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Iga rakenduskava hõlmab ainult ühte kolmest eesmärgist ja seda rahastatakse ainult ühest fondist. Komisjon hindab iga esitatud kava, et teha kindaks, kas see aitab kaasa

  • riikliku strateegilise raamistiku eesmärkidele ja prioriteetidele;
  • ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilistele suunistele.

Lähenemise ning piirkondliku koostöö ja tööhõive eesmärkidega seotud rakenduskavad sisaldavad muu hulgas

  • prioriteetide põhjendust, võttes arvesse ühtekuuluvuspoliitika strateegilisi suuniseid ja riiklikku strateegilist raamistikku;
  • teavet prioriteetsete suundade ja nende konkreetsete eesmärkide kohta;
  • rahastamiskava;
  • rakenduskava rakendussätteid;
  • suurprojektide loetelu. Tegu on projektidega, mis on seotud ehitustööde, meetmete ja teenustega, mille kogumaksumus ületab keskkonnaalaste meetmete puhul 25 miljonit eurot ja teiste valdkondade puhul 50 miljonit eurot.

Juhtimine, seire ja kontroll

Liikmesriigid vastutavad rakenduskavade juhtimise ja kontrolli eest. Nad peavad tagama eelkõige, et rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemid on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse sätetele. Nad väldivad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad tagasi põhjendamatult makstud summasid.

Liikmesriikide kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide rakenduskavades tuleb ette näha järgmine:

  • juhtimis- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus;
  • vastavus selliste organite omavaheliste ülesannete lahususe põhimõttele;
  • rakenduskava kohaselt deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;
  • raamatupidamis-, seire- ja finantsaruandlussüsteemid;
  • aruandlus- ja seiresüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;
  • süsteemide toimimise auditeerimise kord;
  • süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks;
  • eeskirjade eiramise ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja seiremenetlus.

Iga rakenduskava jaoks peavad liikmesriigid määrama järgmised ametiasutused:

  • korraldusasutus (rakenduskava juhtimiseks määratud riiklik, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik organ);
  • sertifitseerimisasutus (riiklik, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või organ, kes tõendab kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi enne nende komisjonile saatmist);
  • auditeerimisasutus (riiklik, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või organ, mis on määratud igale rakenduskavale ning vastutab juhtimis- ja kontrollsüsteemi tõhusa toimimise eest).

Teavitamine ja avalikustamine

Liikmesriigid ja rakenduskava korraldusasutus toimingute ja kaasrahastatavate rakenduskavade kohta annavad teavet ja avalikustavad rakenduskavad. Teave suunatakse ELi kodanikele ja toetuse saajatele eesmärgiga esile tuua ühenduse roll ja tagada toetuste läbipaistvus.

KONTEKST

Muud perioodi 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitikaga seotud sätted on kirjas neljas erimääruses, mis käsitlevad

Poliitilises plaanis on aastate 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika rahastamise aluseks institutsioonidevaheline kokkulepe ja finantsraamistik aastateks 2007–2013.

KOONDTABEL

Eesmärgid

Rahastamisvahendid

Lähenemine

  • ERF
  • ESF
  • Ühtekuuluvusfondid

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

  • ERF
  • ESF

Euroopa territoriaalne koostöö

  • ERF

VIITED

Akt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 1083/2006

1.8.2006

ELT L 210, 31.7.2006

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 1341/2008

24.12.2008

ELT L 348, 24.12.2008

Määrus (EÜ) nr 85/2009

30.1.2009

ELT L 25, 29.1.2009

Määrus (EÜ) nr 284/2009

9.4.2009

ELT L 94, 8.4.2009

Määrus (EL) nr 539/2010

25.6.2010

ELT L 158, 24.6.2010

Määrus (EL) nr 1310/2011

23.12.2011

ELT L 337, 20.12.2011

Määrus (EL) nr 1311/2011

20.12.2011

ELT L 337, 20.12.2011

Määrus (EL) nr 423/2012

23.5.2012

ELT L 133, 23.5.2012

Määruse nr 1083/2006 hilisemad muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus 2010/802/EU , 21. detsember 2010, millega jäetakse määruse (EÜ) nr 1681/94 artikli 5 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1831/94 artikli 5 lõikes 2 sätestatud aruandluse erinõuete hulgast välja struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseeritud tegevuste puhul ilmnevad teatavad eeskirjade eiramised 2000.–2006. aasta programmitöö perioodi puhul (ELT L 341, 23.12.2010).

Komisjoni otsus 2007/766/EÜ , 14. november 2007, millega koostatakse loetelu piirkondadest ja aladest, mida võib rahastada piiriülese koostöö ühinemiseelsest rahastamisvahendist liikmesriikide ja abisaajate riikide vahelise piiriülese koostöö eesmärgil ajavahemikul 2007–2013 (ELT L 310, 28.11.2007).

Komisjoni otsus 2006/769/EÜ , 31. oktoober 2006, millega koostatakse nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriüleste ja riikidevaheliste harude raames ajavahemikus 2007–2013 (ELT L 312, 11.11.2006).

Komisjoni otsus 2006/597/EÜ , 4. august 2006, struktuurifondidest ajavahemikul 2007–2013 piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames üleminekuperioodil eriviisilise rahastamise tingimustele vastavate piirkondade loetelu koostamise kohta (ELT L 243, 6.9.2006).

Komisjoni otsus 2006/596/EÜ , 4. august 2006, Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2007–2013 toetust saavate abikõlblike liikmesriikide loetelu koostamise kohta (ELT L 243, 6.9.2006).

Komisjoni otsus 2006/595/EÜ , 4. august 2006, struktuurifondidest ajavahemikul 2007–2013 lähenemiseesmärgi raames rahastamiseks abikõlblike piirkondade loetelu koostamise kohta (ELT L 243, 6.9.2006).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1297/2013 , 11. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätetega selliste liikmesriikide puhul, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse, ja seoses kulukohustustest vabastamise eeskirjadega teatavate liikmesriikide puhul ning lõppmakseid käsitlevate eeskirjadega [Euroopa Liidu Teataja L 347, 20.12.2013].

Muutmismääruses nähakse ette kaks meedet:

  • Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist tehtud väljamaksete puhul suurendatakse ELi kaasrahastamise määra tavapärasega võrreldes 10 protsendipunkti võrra, st kuni 95%ni. Suuremat kaasrahastamise määra kohaldatakse määruse jõustumise ajal finantsabi saavatele riikidele, st Küprosele, Kreekale, Iirimaale (olenevalt sellest, millal lõpetatakse kohanduskava rakendamine) ja Portugalile 31. detsembrini 2015. Lisandused ei suurenda kõnealustele riikidele ette nähtud kogueraldisi, mis tähendab, et täiendavaid ELi vahendeid ei ole tarvis.
  • Rumeenia ja Slovakkia saavad 2011. ja 2012. aastal võetud kulukohustuste kasutamiseks veel ühe aasta, mis tähendab, et neid kulukohustusi saab kasutada vastavalt 2014. ja 2015. aasta lõpuni (mitte 2013. ja 2014. aasta lõpuni). Tõenäoliselt võimaldab see vahendite paremat kasutamist kõnealustes riikides ning on vastuseks Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta üleskutsele otsida lahendusi, kuidas vähendada ohtu, et 2007.-2013. aasta riiklike assigneeringute vahendid jäävad Rumeenias ja Slovakkias (keda mõjutab Ühtekuuluvusfondist tehtavate eraldiste võimaliku suurendamise piiramine 110%-le ajavahemikul 2014-2020 võrreldes ajavahemikuga 2007-2013) automaatselt kasutamata.

Viimati muudetud: 07.03.2014

Top