Help Print this page 
Title and reference
Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Euroopa Liit (EL) võttis solidaarsusfondi kasutusele eesmärgiga reageerida tõhusalt ja paindlikult liikmesriikide või liitumisläbirääkimisi pidavate riikide territooriumil aset leidvatele suurtele looduskatastroofidele.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta.

KOKKUVÕTE

2002. aastal loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) annab finantsabi suurtest looduskatastroofidest tabatud ELi riikidele. 2014. aastal vastu võetud uute eeskirjadega (määrus (EL) nr 661/2014) lihtsustati töökorda ning täpsustati ja laiendati abikõlbulikkuse tingimusi, et need hõlmaksid ka põuda.

Sekkumise tingimused

ELSF võib pakkuda finantsabi siis, kui õnnetus tekitab otsese kahju, mille maksumus on (2011. aasta hindade alusel) kas üle 3 miljardi euro või üle 0,6% riigi rahvamajanduse kogutulust, sõltuvalt sellest, kumb neist näitajatest on väiksem.

Kuigi eelkõige keskendutakse suurõnnetustele, võidakse abi osutada ka vähem ulatuslike piirkondlike katastroofide korral, mille puhul on abikõlblikkuse piirmäär 1,5%, või juhul kui tegemist on äärepoolseima piirkonnaga, siis 1% piirkonna sisemajanduse koduproduktist (SKP).

Katastroofide ennetamise ja riskijuhtimise strateegiad

Uued eeskirjad ergutavad ELi riike kasutusele võtma katastroofide ennetamise ja riskijuhtimise strateegiaid ning nõuavad aruannete esitamist nii enne kui ka pärast taotluse esitamist. Katastroofist mõjutatud riikide jaoks võidakse abi vähendada või neile abi andmisest keelduda, kui nad rikuvad korduvalt oma kohustusi rakendada katastroofiohu ennetamist käsitlevaid ELi õigusakte.

Abikõlblikud riigid

ELSF aitab katta kulusid ELi riikidel ja neil riikidel, kellega on alustatud ELi liikmeksastumise läbirääkimisi.

Milleks ELSFi kasutatakse?

ELSF täiendab riikide tehtavaid kulutusi seoses hädaolukorras võetavate meetmete rahastamisega. Need hõlmavad järgmist:

  • olulise infrastruktuuri, nt energeetika, veevarustuse, tervishoiu ja hariduse infrastruktuuri töökorda seadmine;
  • esmavajadusi rahuldav ajutine majutamine ja päästeteenistuste kulud;
  • kaitseinfrastruktuuride, näiteks tammide kindlustamine;
  • meetmed kultuuripärandi kaitseks;
  • puhastusoperatsioonid.

Meetmed ei hõlma eraomandile tekkinud kahju või saamata jäävat tulu, mille puhul eeldatakse kindlustatust.

Abitaotlused

Katastroofist mõjutatud riik esitab Euroopa Komisjonile taotluse 12 nädala jooksul alates katastroofi asetleidmisest. Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad andma komisjoni kavandatavale finantsabile oma heakskiidu.

Eelarve

ELSFi rahastatakse väljaspool ELi tavaeelarvet (nt ELi riikide kogutud täiendavatest rahalistest vahenditest). Maksimaalne aastaeelarve on 500 miljonit eurot (2011. aasta hinnad), millele lisanduvad eelmisest aastast üle jäänud rahalised vahendid.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 2012/2002

15.11.2002

-

EÜT L 311, 14.11.2002

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EL) nr 661/2014

28.6.2014

-

ELT L 189, 27.6.2014

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Institutsioonidevaheline 2. detsembri 2002. aasta kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013).

Viimati muudetud: 10.08.2014

Top