EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2003/99/EÜ loomahaiguste ja nakkuste kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga sätestatakse miinimumnõuded kõigile ELi riikidele, et tugevdada olemasolevaid süsteeme otseselt või kaudselt loomadelt inimestele levivate loomahaiguste ja nakkuste seireks.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga innustatakse ELi riike teostama järgmist seiret:

  • zoonoosid (otseselt või kaudselt loomulikul teel loomade ja inimeste vahel edasikantavad haigused ja infektsioonid);
  • zoonootilise toimega mõjurid (mis tahes viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend, mis võib põhjustada zoonoosi), ning
  • nendega seotud antimikroobikumiresistentsus*.

Tihendatud seire zoonooside ja antimikroobikumiresistentsuse suhtes

ELi riigid vastutavad seiresüsteemide loomise ja säilitamise eest. Seire toimub esmatootmise* tasandil või muudel toiduahela etappidel, nii loomasöödas kui ka inimeste toidus.

Seire hõlmab esmajärjekorras järgmisi zoonoose:

  • brutselloos,
  • kampülobakterioos,
  • ehhinokokoos,
  • listerioos,
  • salmonelloos,
  • trihhinelloos,
  • tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis,
  • verotoksigeenne Escherichia coli.

Olenevalt epidemioloogilisest olukorrast hõlmab seire ka järgmisi zoonoose:

  • viiruslikud zoonoosid (kalitsiviirus, A-hepatiidiviirus, gripiviirus, marutaud ja viirused, mida levitavad lülijalgsed),
  • bakteriaalsed zoonoosid (borrelioos, botulism, leptospiroos, ornitoos, tuberkuloos, mida ei ole ülal nimetatud, vibrioos, jersinioos ja selle mõjurid),
  • parasitaarsed zoonoosid (anisakiaas, krüptosporidioos, tsüstitserkoos ja toksoplasmoos).

Seiremeetod

Mõnel juhul ei ole tavapärase seire käigus kogutud andmed piisavad. Vajalikuks võivad osutuda kooskõlastatud seireprogrammid ühe või mitme zoonoosi kohta, et hinnata konkreetseid riske või luua lähteväärtusi.

ELi riigid peavad tagama, et seire annab võrreldavaid andmeid antimikroobikumiresistentsuse esinemise kohta zoonootilise toimega mõjurites ja vajaduse korral muudes olulistes ainetes.

Toidus, söödas ja loomadel esinevate zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja antimikroobikumiresistentsuse seire täiendab inimisolaatide seiret, mida viiakse ellu kooskõlas otsusega nr 1082/2013/EL, mis käsitleb tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid.

Toidust põhjustatud haiguspuhangute uurimine

ELi riikide pädevad asutused peavad uurima toidust põhjustatud haiguspuhanguid, kogudes teavet epidemioloogilise laadi, võimalike asjassepuutuvate toiduainete ja haiguspuhangu võimalike põhjuste kohta.

Teabevahetus

  • Teabevahetus on vajalik, et saada ammendavaid ja võrreldavaid andmeid ELi tasandil. Iga riigi üks või mitu pädevat asutust teevad koostööd loomade tervishoiu, loomasööda ja toiduhügieeni eest vastutavate asutustega. Toidust põhjustatud haiguspuhangute korral on eriti oluline kiire teabevahetus hoiatusvõrkude (nt toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi) kaudu, et minimeerida haiguspuhangu mõju rahva tervisele ja majandusele. Määratakse ka ELi ja riiklikud referentlaboratooriumid, et tagada kvaliteetsed proovide analüüsid.
  • ELi riigid peavad hindama zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja antimikroobikumiresistentsuse arenguid ja allikaid, ning esitama igal aastal mai lõpuks Euroopa Komisjonile aruande. Komisjon saadab need aruanded Euroopa Toiduohutusametile, kes vaatab need läbi ja avaldab igal aastal novembri lõpuks kokkuvõtva aruande.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 12. detsembrist 2003. See tuli ELi riikides seadusena vastu võtta 12. aprilliks 2004.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Antimikroobikumiresistentsus: mikroorganismi võime jääda ellu või kasvada antimikroobikumi teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende tapmiseks.
Esmatootmine: esmatoodete tootmine, aretamine või viljelemine, sealhulgas põllumajandusloomade tapaeelne kasvatamine, töötlemine ja tootmine. See hõlmab ka jahipidamist ja kalapüüki ning loodussaaduste kogumist.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40)

Direktiivi 2003/99/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1–15)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1–24)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 29.01.2018

Top