Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSEd)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 999/2001 teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjade kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Sellega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd)* vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad Euroopa Liidus (EL).
• Määrus hõlmab loomade ja loomsete saaduste tootmist, turuleviimist ning mõningatel juhtudel ka eksporti.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Komisjon liigitab ELi liikmesriike ja piirkondi veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) ohutaseme alusel:

• 1. tase: minimaalne oht;
• 2. tase: kontrollitud oht;
• 3. tase: määramata oht.

Liikmesriigid peavad kehtestama järelevalveprogrammi, mis hõlmab BSE või skreipi kahtlusega loomade sõeluuringuid. Samuti tuleb läbi viia kiired surmajärgsed sõeluuringud.

Nakkuskahtlusega ja teisi majandis olevaid loomi ei tohi teisaldada enne, kui analüüsitulemused on teada. Kui loomad on nakkusega kokku puutunud mujal, võidakse vaatluse alla võtta teised majandid.

Kui klassikaline BSE haigusjuht on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse järgmisi meetmeid.

• Uurimine haiguse päritolu ja kõigi riskirühma kuuluvate loomade tuvastamiseks.
• Taudikahtlase majandi võtmine ametliku kontrolli alla. Nakkusele vastuvõtlike loomade (või loomsete saaduste) teisaldamiseks on vaja luba.
• Ohus olevate veiste tapmine ja täielik hävitamine. Lammastele ja kitsedele kohaldatakse teistsuguseid eeskirju.

Loomade ja loomsete saaduste hävitamisest tulenevate kahjude eest makstakse viivitamata hüvitist.

Ohu vähendamise meetmed

• Loomsete valkude söötmine mäletsejalistele on keelatud, välja arvatud mittemäletsejalistelt või mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud, mittemäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen ning munad, munatooted, piim, piimatooted ja ternespiim.
• Mäletsejalistelt saadud töödeldud loomse valgu (PAP), želatiini või mäletsejaliste veretoodete söötmine põllumajandusloomadele (v.a karusnahka tootvad lihasööjad, näiteks naarits) on keelatud.
• Tuginedes Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2015. aasta (putukate PAP), 2018. aasta (sigade ja kodulindude PAP) ja 2020. aasta (mäletsejalistelt saadud kollageen ja želatiin) arvamustele, tunnistati 17. augusti 2021. aasta määrusega (EL) 2021/1372 kehtetuks teatud keelud, mis ei olnud enam õigustatud. Sellest ajast alates on lubatud:
  • mittemäletsejalistest põllumajandusloomade (nt sead ja kodulinnud) söötmine mäletsejaliste päritolu kollageeni ja želatiiniga;
  • sigade söötmine kodulindude PAPiga ja kodulindude toitmine sea PAPiga;
  • sigade ja kodulindude söötmine putukate PAPiga.
• Isegi piirkondades, kus BSE oht on minimaalne, tuleb rümpadelt kõrvaldada määratletud riskiteguriga materjal. Kontrollitud või määramata riskiga piirkondades ei tohi veiste, lammaste ja kitsede luid kasutada mehaaniliselt eraldatud lihamassi tootmiseks. Teatavate kehaosade puhul kasutatakse erimeetodeid (nt koljuluust saadud lihamass ja keel).
• Ekspordiks või impordiks mõeldud loomadel peab olema veterinaarsertifikaat. Samasugused reeglid kehtivad kolmandatest riikidest importimise suhtes, välja arvatud juhul, kui BSE oht on minimaalne.

Tootmise ja kontrollimisega tegelevad töötajad peavad olema läbinud TSEde teemalise põhiväljaõppe.

Ühtse teadusliku analüüsi ja usaldusväärsete tulemuste tagamiseks tuleb määrata riiklikud ja Euroopa tugilaborid.

Liikmesriigid peavad tagama, et ametiasutustele teatatakse TSE taudikahtlusega loomadest, ning teavitama korrapäraselt üksteist ja komisjoni kõnealustest juhtudest. Samuti tuleb läbi viia sagedasi ametlikke kontrolle, et veenduda eeskirjade järgimises.

Seoses nende eeskirjadega võidakse uute teaduslike teadmiste valguses teha erandeid.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 muudatused

• Määrust on mitmeid kordi muudetud, neist enamik puudutab muudatuste tegemist lisades. Need muudatused on lisatud määruse konsolideeritud versiooni.
• Muutmismäärusega (EL) 2017/625 kehtestati paremini ühtlustatud ja sidus toidutarneahela ametlike kontrollide ja sunnimeetmete süsteem kogu põllumajandusliku toiduahela ulatuses ning tugevdati riskipõhiste kontrollide põhimõtet (vt kokkuvõtet). Muutmismäärusega jäeti välja määruse (EÜ) nr 999/2001 artikkel 19 (tugilaborite kohta) ja 21 (kohapealne kontroll) ning selle X lisa peatükid A ja B (mis puudutas tugilaboreid) ning kehtestati eeskirjad ELi tugilaborite ja tugikeskuste määramise ja ülesannete kohta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2001.

TAUST

• TSE-de (sh BSE ja skreipi) ohjamine (Euroopa Komisjon)
• Bioloogiline ohutus (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1–40)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – TSE tegevuskava nr 2 – Strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015 (KOM(2010) 384 (lõplik), 16. juuli 2010)

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta otsus 2007/453/EÜ, millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus (ELT L 172, 30.6.2007, lk 84–86)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis – TSE suunised (KOM(2005) 322 (lõplik), 15. juuli 2005)

Komisjoni 18. detsembri 2002. aasta otsus 2002/1003/EÜ, milles sätestatakse lambatõugude prioonvalgu genotüüpide uurimise miinimumnõuded (EÜT L 349, 24.12.2002, lk 105–107)

Viimati muudetud: 01.01.2023