Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Loodusliku linnustiku kaitse

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Loodusliku linnustiku kaitse

Paljude Euroopa looduslike kohalike ja rändlindude asurkondade arvukus langeb. Euroopa Liit (EL) on võtnud poliitilisi meetmeid selle suundumuse ümberpööramiseks, keelates teatud tegevused ning võttes meetmeid elupaikade kaitseks ja hoidmiseks.

VIITED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7-25)

Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1-18)

KOKKUVÕTE

Paljude Euroopa looduslike kohalike ja rändlindude asurkondade arvukus langeb. Euroopa Liit (EL) on võtnud poliitilisi meetmeid selle suundumuse ümberpööramiseks, keelates teatud tegevused ning võttes meetmeid elupaikade kaitseks ja hoidmiseks.

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga püütakse kaitsta kõiki ELi looduslikke linnuliike, sätestades eeskirjad nende kaitse, hoidmise ja kontrolli kohta. Direktiiv hõlmab linde, nende mune, pesi ja elupaiku.

PÕHIPUNKTID

ELi riigid peavad võtma meetmeid ohustatud liikide arvukuse taastamiseks või hoidmiseks tasemel, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.

ELi riigid peavad võtma meetmeid kõikide linnuliikide elupaikade* piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks. See hõlmab eelkõige järgmisi meetmeid:

  • kaitsealade loomine;
  • nii kaitseala sees kui ka sellest väljaspool asuvate elupaikade hooldus ja hoidmine;
  • hävitatud biotoopide* taastamine ja uute biotoopide loomine.

I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine. Nende hulka kuuluvad:

  • väljasuremisohus liigid;
  • liigid, mis on tundlikud muutuste suhtes oma elupaigas;
  • väikesearvuliste asurkondade või piiratud kohaliku levikuga liigid;
  • liigid, mis oma elupaiga eripära tõttu nõuavad erilist tähelepanu.

ELi riigid peavad looma ohustatud ja rändlinnuliikide kaitseks erikaitsealad kohtades, kus on nende säilimiseks kõige sobivamad tingimused ja mis asuvad nende liikide looduslikel levikualadel. Erilist tähelepanu pööratakse märgaladele. Erikaitsealad kuuluvad võrgustiku Natura 2000 kaitsealade hulka.

Käesolevas direktiivis sätestatakse samuti kõikide ELi looduslike linnuliikide üldine kaitse. Eelkõige on keelatud:

  • looduslike linnuliikide tahtlik tapmine või püüdmine;
  • pesade kahjustamine;
  • linnumunade korjamine ja hoidmine;
  • lindude tahtlik häirimine, kui see ohustab nende kaitset;
  • nende linnuliikide isendite pidamine ja turustamine, mille jahtimine ja püüdmine on keelatud.

ELi riigid peavad soodustama kõikide Euroopas looduslikult esinevate linnuliikide asurkondade kaitseks, hoidmiseks ja mõistlikuks kasutamiseks (nt tagamaks jahipidamise tasemel, mis on vajalik asurkonna säilitamiseks rahuldaval tasemel) tehtavat uurimistööd.

Olenevalt konkreetse liigi arvukusest võib mõnele liigile jahti pidada, kui sealjuures järgitakse teatavaid põhimõtteid:

  • jahipidamine ei tohi ohustada nende rahuldavat arvukust levikualal;
  • jahti ei tohi pidada sigimise ega poegade üleskasvatamise ajal;
  • rändliikidele ei tohi jahti pidada pesitsusaladele naasmise ajal;
  • keelatud on kõik massilist või mittevalikulist tapmist võimaldavad viisid.

TAUST

2015. aastal andis Euroopa Komisjon vastavalt ELi linnudirektiivile teist korda välja aruande kaitsestaatuse kohta, mis võimaldas seda võrdlevalt hinnata. Vastavalt sellele ja elupaikade direktiivi kohasele sarnasele aruandele on teadmised kaitsealuste liikide ja elupaikade staatuse ning suundumuste kohta täienenud. Mõningate liikide ja elupaikade puhul on näha taastumise märke ning selgeid viiteid sellele, et võrgustikul Natura 2000 on suur roll elupaikade ja liikide stabiliseerimisel, eriti seal, kus meetmeid on rakendatud piisaval määral.

Lisateavet leiate looduse ja elurikkuse teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

PÕHIMÕISTED

* Elupaik - looduslik piirkond või keskkonna liik, kus mingi konkreetne looma- või taimeliik tavaliselt elab.

* Biotoop - ühetaoliste keskkonnatingimustega piirkond, mis on konkreetse loomade ja taimede koosluse elupaigaks.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Õigusakt võeti algselt vastu 1979. aastal (nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ) ja ELi riikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 7. aprill 1981. Direktiiv 79/409/EMÜ asendati kodifitseeritud versiooniga (direktiiv 2009/147/EÜ) 2009. aastal.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Looduse seisund Euroopa Liidus. Elupaikade direktiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 kohane aruanne nimetatud direktiividega hõlmatud elupaigatüüpide ja liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta ajavahemikul 2007-2012 (COM(2015) 219 final, 20.5.2015)

Viimati muudetud: 24.09.2015

Top