Help Print this page 
Title and reference
Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika

Nagu strateegias Euroopa 2020 märgitud, on Euroopa Liidu majanduse uues kasvumudelis kesksel kohal tööstus. Teatises on esitatud uudne käsitlus sellisest tööstuspoliitikast, mis suurendab Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu, toob juurde töökohti ja võimaldab kujundada vähem süsihappegaasiheidet tekitava ja ressursse tõhusalt kasutava majanduse.

AKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 28. november 2010, Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale [ KOM (2010) 614 lõplik– Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

KOKKUVÕTE

Teatises kavandatakse uut tööstuspoliitika lähenemisviisi, milles seatakse kesksele kohale Euroopa Liidu (EL) tööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus. Tööstuspoliitikat tuleb selles kontekstis mõista laiemas tähenduses, hõlmates poliitikat, mis mõjutab kulutusi, hinda ja uuenduslikkust tööstuses ja erasektorites, kuid võttes samuti arvesse kõikide selliste poliitikaalgatuste mõju konkurentsivõimele, millega võidakse olulisel määral mõjutada kulutusi, hinda ja uuenduslikku konkurentsivõimet. See ei hõlma mitte ainult ühtset turgu või kaubanduspoliitikat, vaid ka transpordi-, energia-, keskkonnakaitse-, sotsiaal- ja tarbijakaitsepoliitikat.

Komisjoni uudset lähenemisviisi tööstuspoliitikale iseloomustab järgmine:

  • kõikide sektorite puhul käsitatakse endiselt igat valdkonda eraldi, kooskõlastades samal ajal Euroopa tasandi poliitikameetmeid, kuna üleilmastumise kontekstis esineb üha harvem ainult ühe riigiga seotud sektoreid;
  • arvestatakse kogu väärtus- ja tarneahelaga, alates juurdepääsust energiale ja toormele ning lõpetades ostmisele järgneva hoolduse ja materjalide kasutuselt kõrvaldamisega. Kuna mõni osa ahelast ulatub väljapoole Euroopa Liitu, tuleb kõikide tööstusharude puhul võtta arvesse üleilmastumist;
  • komisjon hakkab esitama korrapäraselt aruandeid nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide konkurentsivõime, tööstuspoliitika ja selle toimivuse kohta.

Euroopa Liidu poliitika peab toimima ühtselt samas suunas, et pakkuda Euroopa tööstusele parimaid tingimusi. Seetõttu on komisjon tänu mõjuhinnangu protsessi raamistikule töötanud välja konkurentsivõime kontrolli, pühendades erilist tähelepanu tööstuse konkurentsivõimele, mida tuleks kohaldada kõikidele poliitikavaldkondadele. Samal ajal kavandatakse konkreetseid nn konkurentsivõime kontrolle, millega tagatakse, et olemasolevad õigusaktid ei oleks tööstusele koormavad.

Uuenduslikkus on peamine jõud tootlikkuse, materjali- ja energiatõhususe suurendamisel, toodete ja teenuste parandamisel, aga ka uute turgude loomisel. Vaja on uut tööstuslike uuenduste poliitikat, mis kiirendaks arengut ning toodete ja teenuste turule viimist ja tagaks Euroopa Liidu ettevõtjatele esimesena ülemaailmsele turule jõudmise, tõstes niiviisi nende konkurentsivõimet. Uusi lahendusi võimaldavad tehnoloogiad on alus paljudele uutele tootmisprotsessidele, toodetele ja teenustele, sealhulgas tulevastele uutele tööstusharudele. Komisjon teeb seetõttu ettepaneku edendada edaspidi uusi lahendusi võimaldavate konkurentsivõimeliste tehnoloogiate kasutusele võtmist ja turule viimist.

Euroopa oskustebaasi ajakohastamine aitab toetada Euroopa tööstusbaasi, parandades ELi tööturgude toimimist ja tagades, et ELi töötajatel oleksid vajalikud oskused. Selle nimel kavatseb komisjon innustada koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et levitada ELi liikmesriikides teavet ja häid tavasid ning pakkuda välja suuniseid töökohtade loomise raamtingimuste kohta.

Üleilmastumise kapitaliseerimiseks töötab komisjon välja rahvusvahelised õiguslikud koostööalgatused eesmärgiga koostada ülemaailmselt kasutatavad eeskirjad ja standardid ning saavutada ELi naaberriikidega suurem majanduslik integratsioon, laiendades Euroopa naabruspoliitika abil Euroopa ühisturu eeliseid teatavatele piirkondadele. Teatises tunnistatakse probleeme VKEde rahvusvaheliseks muutumisel; VKEde rahvusvahelistumise strateegia algatati 2011. aasta lõpus. Esmatähtis on pakkuda VKEdele väljaspool ELi asuvatel turgudel asjakohast teavet ja lisatuge.

Teatises tunnistatakse, et ELi tööstus peab minema kiiremini üle vähese süsihappegaasi heitega ning ressursi- ja energiatõhusale majandusele, mis võib aidata kaasa kulude ja keskkonnamõju vähendamisele. Euroopa Komisjon avaldas 20. septembril 2011 ressursitõhusa Euroopa tegevuskava, milles esitatakse raamistik, kuidas saavutada majanduskasvu, nii et sellega ei kaasneks sama kiire süsihappegaasi heite ja ressursivajaduse kasv. Komisjon koostab kooskõlas ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga, mille eesmärk on vähese süsihappegaasi heitega majanduse saavutamine aastaks 2050, pikaajalised valdkondlikud tööstusstrateegiad ja -poliitikad, mida on vaja vähese süsihappegaasi heitega ning ressursi- ja energiatõhusale majandusele üleminekuks.

Teatises nõuti tööstuspoliitika tõhusamat juhtimist ning suuremat kooskõlastamist ja koostööd ELi liikmesriikidega. 14. oktoobri 2011. aasta teatises Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet esitatakse selle poliitika järelmeetmed.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis [ COM (2012) 582 final, 10.10.2012 - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Selles teatises toonitatakse vajadust suurendada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ning anda Euroopale konkurentsieelis uues tööstusrevolutsioonis. Teatises seatakse eesmärgiks kasvatada tööstuse osakaal ELi SKPs 2020. aastaks 20%ni. Selle saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku keskenduda ELi liikmesriikide ja tööstusega ühiselt investeeringutele ja innovatsioonile kuues prioriteetses valdkonnas: arenenud tootmistehnoloogiad, progressi võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, kestlik tööstus- ja ehituspoliitika ning toormaterjalid, keskkonnasõbralikud sõidukid ja arukad võrgud. Komisjon koostab iga valdkonna tarbeks tegevuskava.

Samuti rõhutatakse teatises, et on vaja paremaid turutingimusi: parem juurdepääs siseturule ning rahvusvahelistele turgudele aitab taastada majanduskasvu, Muu hulgas kavandatakse selliseid meetmeid nagu ettevõtluse soodustamine, standardimise laialdasem kasutamine, intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ja edendamine, parema juurdepääsu tagamine toorainetele, rahastamisele ja kapitalile ning investeeringute suurendamine inimkapitali.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa tööstuse taassünd [ COM(2014) 14 final, 22.1.2014 - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Selles teatises rõhutatakse tööstuse tähtsust majanduse vastupanuvõime tagamisel. Arvestades, et tootmise osa ELi SKPs langes 2013. aasta suvel 15,1%-le, toonitatakse teatises vajadust suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Selle saavutamiseks on mitmeid võimalusi:

  • vajalike taristute arendamine;
  • lihtsustatud reguleeriva raamistiku loomine ettevõtluse ja innovatsiooni soodustamiseks;
  • kapitaliturgude parem integreerimine;
  • koolitus oskuste omandamiseks;
  • soodsa hinnaga energia ja toorained;
  • ettevõtete, eriti VKEde järkjärguline integreerimine globaalsesse väärtusahelasse ning
  • uuenduslikele ja tööstusprojektidele antavate laenude mahu suurendamine.

Viimati muudetud: 17.06.2014

Top