Help Print this page 
Title and reference
Hoonete energiatõhusus

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Hoonete energiatõhusus

Hoonesektor hõlmab 40% Euroopa Liidu (EL) energia kogutarbimisest. Seepärast on energiatarbimise vähendamine selles valdkonnas prioriteet energiatõhususe eesmärkide 20-20-20 raames. Kõnealune direktiiv aitab seda eesmärki saavutada, pakkudes liikmesriikidele välja strateegilisi põhimõtteid hoonete energiatõhususe kohta.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta.

KOKKUVÕTE

Direktiivi eesmärk on edendada hoonete ja nende osade energiatõhusust. Direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/91/EÜ ning püütakse selle sisu selgemalt ja jõulisemalt sõnastada, et laiendada kohaldamisala ja vähendada liikmesriikide vahelisi märkimisväärseid erinevusi hoonete energiatõhususe küsimuses. Sätted hõlmavad uute ja olemasolevate elamute ja muude hoonete energiavajadust seoses ruumide kütmise, sooja vee tootmise, jahutuse, ventilatsiooni ja valgustusega.

Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika

Liikmesriigid võtavad riiklikul või piirkondlikul tasandil vastu hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika, milles võetakse muu hulgas arvesse järgmisi aspekte:

  • hoone soojuslikud omadused (soojusmahtuvus, isolatsioon jne);
  • kütteseadmed ja kuumaveevarustus;
  • kliimaseadmed;
  • sisseehitatud valgustusseadmed;
  • sisekliima tingimused.

Arvesse võetakse ka muude aspektide, näiteks kohaliku päikesevalguse hulga, loomuliku valguse, elektri koostootmise ning kaug- või lokaalkütte ja -jahutuse positiivset mõju.

Miinimumnõuete kehtestamine

Liikmesriigid kehtestavad eespool nimetatud arvutamismetoodika järgi energiatõhususe miinimumnõuded, et saavutada kulutõhus tase. Nende nõuete tase vaadatakse läbi iga viie aasta järel.

Miinimumnõudeid kehtestades võivad liikmesriigid vahet teha uute ja olemasolevate hoonete ning eri liiki hoonete vahel.

Uued hooned peavad need nõuded täitma ning enne nende ehitamise algust tuleb kaaluda taastuvenergia tehnoloogiaga süsteemide, soojuspumpade, kaug- või lokaalkütte või -jahutuse ning koostootmissüsteemide paigaldamise teostatavust.

Kui olemasolevaid hooneid oluliselt rekonstrueeritakse, tuleb nende energiatõhusust suurendada nii, et see vastaks samuti miinimumnõuetele.

Miinimumnõudeid ei pea kehtestama järgmiste hoonete suhtes:

  • ametliku kaitse all olevad hooned (näiteks ajaloolised hooned);
  • kultusekohtadena kasutatavad hooned;
  • ajutised hooned;
  • elamud, mis on mõeldud kasutamiseks piiratud kasutusajaga aastas;
  • eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.

Kui hoonesse paigaldatakse uusi tehnosüsteeme, näiteks küttesüsteeme, soojaveesüsteeme, kliimaseadmeid ja suuri ventilatsioonisüsteeme, või kui neid asendatakse või ajakohastatakse, peavad need samuti täitma energiatõhususe nõuded.

Hoonete välispiireteks olevad ehitusdetailid, millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele (näiteks aknaraamid), peavad samuti täitma nende asendamise või rekonstrueerimise korral energiatõhususe miinimumnõuded, et saavutada kulutõhus tase.

Käesolev direktiiv julgustab võtma hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel kasutusele arukaid energiatarbimise arvestisüsteeme kooskõlas elektrienergia siseturu ühiseeskirju käsitleva direktiiviga.

Eesmärk: liginullenergiahooned

Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused.

Komisjon julgustab seda tüüpi hoonete arvu suurendamist, kehtestades riiklikud kavad, mis sisaldavad järgmist:

  • liikmesriigi liginullenergiahoonete määratluse kohaldamine;
  • vahe-eesmärgid uute hoonete energiatõhususe parandamiseks 2015. aastaks;
  • teave poliitika ja vastu võetud finantsmeetmete kohta hoonete energiatõhususe suurendamise julgustamiseks.

Rahalised soodustused ja turutõkked

Liikmesriikide ülesanne on koostada nimekiri olemasolevatest ja edaspidistest vahenditest hoonete energiatõhususe edendamiseks. Seda nimekirja ajakohastatakse iga kolme aasta järel.

Energiamärgised

Liikmesriigid peavad looma hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi. Energiamärgis sisaldab teavet hoonete energiatarbimise kohta, samuti soovitusi kulutõhususe parandamiseks.

Kui hoonet või hoone osa pakutakse müügiks või üüriks, tuleb energiamärgisele kantud energiatõhususarv lisada kommertsmeedias avaldatud kuulutustesse.

Hoone või hoone osa ehitamisel, müümisel või üürile andmisel näidatakse energiamärgist uuele üürnikule või tulevasele ostjale ja antakse ostjale või uuele üürnikule üle.

Üle 500 m2 põrandapinnaga hoonetes, mida inimesed sageli külastavad, ja hoonetes, milles vähemalt 500 m2 pinnal asuvad riigiasutused, paigutatakse energiamärgis silmatorkavasse ja selgelt nähtavasse kohta (9. juulil 2015 vähendatakse see künnis 250 ruutmeetrile).

Liikmesriikide ülesanne on luua hoonete kütte- ja kliimaseadmete korrapärase kontrolli süsteem.

VIIDE

Akt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2010/31/EL

8.7.2010

9.7.2012

ELT L 153, 18.6.2010

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012 , 16. jaanuar 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks [ELT L 81, 21.3.2012].

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Financial support for energy efficiency in buildings (Rahaline toetus hoonete energiatõhususe suurendamiseks) ( COM(2013)0225 final ) [Euroopa Liidu Teatajas avaldamata].

Hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi 2010/31/EL kohaselt peab komisjon esitama aruande liginullenergiahoonete arvu suurendamise kohta liikmesriikides. Aruanne esitatakse iga kolme aasta tagant.

Aruandes jõutakse järeldusele, et liikmesriikides ei ole toimunud 2020. aastaks seatud eesmärkide raames liginullenergiahoonete osas piisavat edasiminekut, arvestades et 2012. aasta novembri lõpuks oli komisjonile oma sellealasest riiklikust kavast teatanud vaid üheksa liikmesriiki.

Kuna edasiminek on olnud aeglane ja vaid osaline, kasvab oht, et liikmesriigid ei suuda liginullenergiahoonetega seotud tähtaegadest kinni pidada. Selgete määratluste, keskpika ajavahemiku eesmärkide ja konkreetsete toetusmeetmete puudumine väljendub ehitussektoris ebakindlusena reguleeriva ja poliitilise raamistiku suhtes, mistõttu lükkuvad edasi vajalikud investeeringud tehnoloogiasse, protsessidesse ja koolitusse ning väheneb valdkonna konkurentsivõime.

Viimati muudetud: 06.02.2014

Top