Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Töötajate kaitse bioloogiliste mõjuritega kokkupuute eest

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Töötajate kaitse bioloogiliste mõjuritega kokkupuute eest

 

KOKKUVÕTE:

Direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse eeskirjad riskihindamise ja piirangute kohta, kui töötaja tervist ja ohutust ähvardavat kokkupuudet bioloogiliste mõjuritega ei ole võimalik vältida.

PÕHIPUNKTID

Käesolev direktiiv kaitseb selliste töötajate tervist ja ohutust, kes puutuvad töö käigus kokku bioloogiliste mõjuritega* (nt mikroorganismid* või rakukultuurid*).

Bioloogilised mõjurid jagunevad nelja riskirühma vastavalt oma nakkusohtlikkusele:

  • esimesse rühma kuuluvad ained, mis tõenäoliselt inimestel haigusi ei põhjusta;
  • teise rühma kuuluvad ained, mis võivad põhjustada inimestel haigusi, kuid ei levi tõenäoliselt elanikkonda, ja mille vastu on tõhus ravi olemas;
  • kolmandasse rühma kuuluvad ained, mis võivad põhjustada inimestele haigusi ja mis võivad levida elanikkonda, kuid neid on võimalik vältida või ravida;
  • neljandasse rühma kuuluvad ained, mis võivad põhjustada inimestel tõsiseid haigusi. Nende puhul esineb suur risk levida elanikkonda ja haiguste vastu puudub tõhus ravi.

Riskihindamine

Riskihindamist tuleb teha kõikidele kutsealadele, mille puhul töötajad võivad puutuda kokku bioloogiliste mõjuritega. Määratakse kindlaks kokkupuute laad, ulatus ja kestus, mille põhjal töötada välja ennetavad meetmed.

Tööandja peab osalema korrapärasel riskihindamisel.

Tööandja kohustused

Kui tegevus seda võimaldab, peab tööandja asendama kahjulikud ained selliste ainetega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud, võttes arvesse nende kasutustingimusi ja nende kohta leiduvate teaduslike andmete taset.

Kui lisaks esineb oht töötajate turvalisusele või tervisele, peab tööandja tagama, et seda ohtu vähendatakse piisavalt madalale tasemele. Tööandja võib teha järgmist:

  • piirata mõjuritega kokkupuutuvate töötajate arvu;
  • kontrollida mõjurite eraldumist töökohas, kasutades selleks tehnilisi protseduure;
  • võtta kollektiivsed ja/või üksikud kaitsemeetmed;
  • vältida või vähendada mõjurite juhuslikku eraldumist väljaspool töökohta, kasutades hügieenivahendeid;
  • paigaldada hoiatavad märgid riskide kohta;
  • koostada plaanid õnnetuste puhuks;
  • hoolitseda jäätmete kogumise, ladustamise ja kõrvaldamise eest;
  • korraldada bioloogiliste ainete ohutu käitlemise tingimusi ja transporti.

Tööandja on kohustatud pidama kolmanda ja/või neljanda rühma ainetega kokkupuutuvate töötajate nimekirja. Seda nimekirja võib mõnel juhul säilitada kuni 40 aastat. Lisaks peab tööandja teavitama riigi pädevat asutust, kui teise, kolmanda või neljanda rühma aineid kasutatakse esimest korda.

Lõpuks peab tööandja tagama, et töötajaid ja/või nende esindajaid on piisavalt teavitatud ja koolitatud seoses järgmisega:

  • võimalikud terviseriskid;
  • kokkupuute ärahoidmiseks rakendatavaid ettevaatusabinõusid;
  • hügieeninõuded;
  • kaitsevahendite ja -riietuse kasutamine;
  • vahejuhtumite korral võetavad meetmed.

Õnnetuse või vahejuhtumi korral peab tööandja teavitama võimalikult kiiresti töötajaid ja/või nende esindajaid põhjustest, riskidest ja võetavatest meetmetest.

Tervisekontroll

ELi riikides peab kehtestama korra, et kontrollida töötajate tervist enne ja pärast bioloogiliste mõjuritega kokkupuudet.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda on kohaldatud alates 6. novembrist 2000. See on kodifitseeritud versioon direktiivist 90/679/EMÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl.

* PÕHIMÕISTED

Bioloogilised mõjurid: mikroorganismid, sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid, mis võivad põhjustada nakkust, allergiat või mürgistusnähte.

Mikroorganism: rakuline või mitterakuline mikrobioloogiline isend, kes on võimeline replikatsiooniks või geneetilise materjali ülekandeks.

Rakukultuur: hulkraksetelt organismidelt võetud rakkude kasvatamine in-vitro.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. septemberE:\XMLGEN\workspace\_temp\AppData\Local\Temp\20001017 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21–45).

SEOTUD DOKUMENDID

Nõukogu 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1–8).

Direktiivi 89/391/EMÜ kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu direktiiv 2010/32/EL, 10. mai 2010, millega rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiuvaldkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) sõlmitud raamkokkulepet teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris (ELT L 134, 1.6.2010, lk 66–72)

Viimati muudetud: 05.12.2016

Top