Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Vanemapuhkus

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Vanemapuhkus

KOKKUVÕTE:

muudetud raamkokkulepe Euroopa sotsiaalpartnerite vahel vanemapuhkuse kohta – nõukogu direktiiv 2010/18/EL

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Käesoleva direktiiviga rakendatakse muudetud raamkokkulepet vanemapuhkuse kohta, mille Euroopa sotsiaalpartnerid sõlmisid 18. juunil 2009.

PÕHIPUNKTID

Töötajatel on õigus saada vanemapuhkust lapse sünni või lapsendamise korral. Sellist puhkust võib võtta kuni lapse teatud vanuseni, mis määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktidega ja/või kollektiivlepingutega, kuid enne lapse 8-aastaseks saamist.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse võrdselt kõigile töötajatele, nii nais- kui ka meestöötajatele, olenemata nende töölepingu liigist (tähtajatu, tähtajaline, osalise tööajaga või ajutine leping).

Vanemapuhkust tuleb anda vähemalt neljaks kuuks ja see on mõlema vanema individuaalne õigus. Põhimõtteliselt peaksid mõlemad vanemad saama võtta kogu oma vanemapuhkuse. Seetõttu ei tohiks see olla ülekantav ühelt vanemalt teisele. Ülekandmist võib siiski lubada tingimusel, et kumbki vanem võtab puhkust vähemalt ühe kuu neljast, ajendades sellega mõlemaid vanemaid võrdsemas ulatuses vanemapuhkust võtma. Käesolevas direktiivis on kehtestatud miinimumnõuded, et ELi riigid saaksid kohaldada või kehtestada soodsamaid sätteid.

Puhkuse võtmine

Puhkuse saamise tingimused ja selle võtmise asjaolud määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktide ja/või kollektiivlepingutega. Näiteks võivad ELi riigid ja/või sotsiaalpartnerid:

otsustada, kas vanemapuhkust antakse täistööaja või osalise tööaja alusel, osade kaupa või avansina, võttes arvesse nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi;

muuta vanemapuhkuse saamise õiguse sõltuvaks pidevast tööstaažist, mis peab olema vähemalt üks aasta. Selle aja arvutamisel võetakse vajadusel arvesse kõik sama tööandja juures järjestikused tähtajalised töölepingud;

kindlaks määrata asjaolud, mille alusel võib tööandja vanemapuhkuse edasi lükata ettevõtte tegevusega seotud õigustatud põhjustel;

lubada erikokkuleppeid, et rahuldada väikeettevõtete tegevus- ja korraldusvajadusi.

Töötaja peab vanemapuhkuse võtmise soovist teatama tööandjale. Igas ELi riigis võetakse etteteatamistähtaja kindlaks määramisel arvesse nii töötajate kui ka tööandjate huve

Samuti julgustatakse direktiiviga ELi riike ja/või sotsiaalpartnereid määratlema lisameetmeid ja/või eritingimusi, mille alusel saaksid vanemapuhkust lapsendajad ning puudega või pikaajalist haigust põdevate laste vanemad.

Tööle naasmine ja diskrimineerimisvastane võitlus

Pärast vanemapuhkuse võtmist on töötajatel õigus naasta samale töökohale. Kui see pole võimalik, siis peab tööandja tagama neile sellega võrdse või samasuguse töökoha oma töölepingust või -suhtest lähtuvalt.

Lisaks tuleb vanemapuhkuse alguseks saadud õigused või õigused, mida töötaja on saamas

säilitada muutumatuna vanemapuhkuse lõpuni;

kohaldada vanemapuhkuse lõppedes, kaasa arvatud kõik siseriiklikust õigusest, kollektiivlepingutest ja/või tavast tulenevad muudatused.

Töötajaid tuleb samuti kaitsta ebasoodsama kohtlemise või vallandamise eest vanemapuhkuse taotlemise või selle kasutamise tõttu.

Kõik vanemapuhkusega seotud sotsiaalkindlustuse ja sissetulekuga seotud küsimused peavad lahendama ELi riigid ja/või sotsiaalpartnerid. Käesolev kokkulepe ei sisalda seetõttu eeskirju vanemapuhkuse ajal palga või hüvitise maksmise kohta.

Lõpetuseks peab vanemapuhkuselt naasvatel töötajatel olema võimalik taotleda tööaja ja/või töökorralduse muutmist teatavaks ajavahemikuks. Tööandjad peavad selliste taotluste kaalumisel ja neile vastamisel võtma arvesse nii enda kui ka töötajate vajadusi.

Töölt puudumine vääramatu jõu tõttu (ettenägematu olukorra tõttu)

Töötajad võivad taotleda puhkust ka vääramatu jõu tõttu perekondlikel põhjustel. Seda võib taotleda esmajoones seoses haiguse või õnnetusjuhtumiga, mis teeb töötaja vahetu kohaloleku perekonna juures hädavajalikuks.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv jõustus 7. aprillil 2010. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 8. märtsiks 2012.

TAUST

Käesolevale kokkuleppele eelnes 14. detsembri 1995. aasta vanemapuhkust käsitlev raamkokkulepe, mis jõustati nõukogu direktiiviga 96/34/EÜ.

See võimaldab töötajatel paremini ühitada töö- ja perekohustusi ning edendab naiste ja meeste võrdset kohtlemist.

Kõnealust kokkulepet rakendatakse nõukogu direktiiviga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 lõike 2 kohaselt.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/18/EL millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (ELT L 68, 18.3.2010, lk 13–20)

Direktiivi 2010/18/EL järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

Viimati muudetud: 09.11.2015

Top