Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa Majanduspiirkonna leping

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Euroopa Majanduspiirkonna leping

KOKKUVÕTE:

otsus 94/1/EÜ, ESTÜ Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta

Euroopa Majanduspiirkonna leping

KOKKUVÕTE

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

  • Sellega loodi ala, kus toimub isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine läbi 31 ELi riigi.
  • Selle deklareeritud eesmärk on „edendada jätkuvat ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussuhete tugevdamist” nende riikide vahel.
  • Praegu on kaasatud 28 ELi riiki ja kolm neljast Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigist: Island, Liechtenstein ja Norra.

PÕHIPUNKTID

Reguleerimisala

Ühisorganid

Lepinguga loodi mitu EMP ühisorganit, mis suuresti peegeldavad ELi institutsioone.

Lisaks:

  • EFTA järelevalveamet tagab, et Island, Liechtenstein ja Norra täidavad EMP lepingust tulenevaid kohustusi; Euroopa Komisjonil on samasugune ülesanne seoses ELi riikidega;
  • EFTA kohus lahendab EFTA järelevalveameti kaebusi EFTA riigi vastu seoses EMP eeskirjade rakendamise, kohaldamise ja tõlgendamisega, nagu ELi riikide puhul teeb seda Euroopa Liidu Kohus.

Kuidas saab ELi õigusaktist EMP õigusakt?

  • EFTA riigid ei osale formaalselt ELi õigusloome protsessis. Siiski võivad nad osaleda ettevalmistustöös ja esitada märkusi.
  • Kui EL võtab vastu mõne õigusakti, hindavad kolm EFTA riiki, kas see õigusakt on seotud EMPga. Kui kõik kolm riiki leiavad, et see on seotud EMPga, koostab EFTA sekretariaat ühiskomitee otsuse eelnõu EMP lepingu muutmiseks.
  • Seejärel kinnitab komisjon ühiskomitee otsuse eelnõu. Kui see sisaldab olulisi muudatusi, saadetakse see kinnitamiseks nõukogule.
  • Seejärel arutavad EFTA sekretariaat ja EEAS, millal tuleks otsus EMP ühiskomitees vastu võtta.

Osalemine ELi programmides ja ametite tegevuses

  • Kolm EFTA riiki osalevad mitmesugustes ELi programmides ja ametite tegevuses. Kui osalemises on kokkuleppele jõutud, kaasatakse kõnealune programm EMP lepingusse ja riigid võtavad kohustuse katta osa tegevuskuludest.

Finantsaspektid

Lepingu kohaselt annavad EFTA liikmed oma panuse, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust EMP piirkondade vahel – nendest vahenditest toetatakse praegu 16 ELi riiki. Kõnealuseid EMP toetusi rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra ühiselt, lähtudes riigi suurusest ja jõukusest.

Lisaks kolme EFTA riigi osalemisele ELi programmide tegevuskulude katmisel võtavad nad enda kanda ka osa komisjoni halduskuludest (nt kontoriruumid, koosolekud jms).

TAUST

EMP lepingule kirjutasid 1992. aastal alla toonased 12 ELi riiki ja kuus EFTA riiki: Austria, Soome, Island, Liechtenstein, Norra, Rootsi ja Šveits, kuigi Šveits otsustas hiljem lepingust taganeda. Leping jõustus 1994. aastal. 1995. aastal ühinesid kolm EFTA riiki (Austria, Soome ja Rootsi) ELiga. Lepingut on korduvalt kohandatud, et võtta arvesse kümne riigi liitumist ELiga 2004. aastal, veel kahe riigi liitumist 2007. aastal ja Horvaatia liitumist 2013. aastal.

Lisateave:

ÕIGUSAKT

Nõukogu ja komisjoni 13. detsembri 1993. aasta otsus 94/1/EÜ, ESTÜ Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping – Lõppakt – Ühisdeklaratsioonid – Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja EFTA riikide valitsuste deklaratsioonid – Kokkulepped – Kooskõlastatud protokoll – Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ühe või mitme osalise deklaratsioonid (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3–522)

Lepingu järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 24.05.2016

Top