Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
ELi majandus- ja rahaliit – kolmas etapp

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

ELi majandus- ja rahaliit – kolmas etapp

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 119

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 140

MIS ON ELI MAJANDUS- JA RAHALIIDU KOLMANDA ETAPI EESMÄRK?

ELi majandus- ja rahaliidu kolmas etapp tähendab euro kasutuselevõttu ja ühtse rahapoliitika rakendamist ELi riikides.

PÕHIPUNKTID

Majandus- ja rahaliit on protsess, mille eesmärk on ühtlustada ELi riikide majandus- ja rahanduspoliitika. See protsess koosneb kolmest etapist.

  • 1. etapp (1. juulist 1990 kuni 31. detsembrini 1993) – kapitali vaba liikumine ELi riikide vahel;
  • 2. etapp (1. jaanuarist 1994 kuni 31. detsembrini 1998) – ELi riikide rahapoliitika ulatuslikum kooskõlastamine, suurendades koostööd riikide keskpankade vahel ja tugevdades ELi riikide majanduslikku lähenemist;
  • 3. etapp (alates 1. jaanuarist 1999) – euro järkjärguline kasutuselevõtt ja ühtse rahapoliitika elluviimine, mille eest vastutab Euroopa Keskpank (EKP).

Majandus- ja rahaliidu esimesed kaks etappi on lõpule viidud. Praegu on jätkuvalt käsil kolmas ja viimane etapp, mis puudutab konkreetselt euro kasutuselevõttu ELi riikides. Praeguseks on 19 riiki võtnud kasutusele ühisraha euro. Need riigid moodustavad euroala.

Eurole üleminek

Enne kui ELi riik võib liituda majandus- ja rahaliidu kolmanda etapiga, peab see vastama teatud majanduslikele ja õiguslikele nõuetele.

Majanduslikke nõudeid nimetatakse lähenemiskriteeriumideks. Nende eesmärk on tagada ELi stabiilne majanduslik ja rahaline olukord, et hoida euroala stabiilsust.

Õigusnõuete kohaselt peavad riigisisesed õigusaktid ja eelkõige need, mis käsitlevad riigi keskpanka ja rahandusküsimusi, olema kooskõlas ELi aluslepingutega.

Kõik tingimused täitnud ELi riik võib minna üle majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi ning võtta kasutusele ühisraha euro. Euro asendab seejärel endise omavääringu ja saab riigi ametlikuks vääringuks.

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpank täidab majandus- ja rahaliidus tähtsaid ülesandeid. EKP koostab euroala riikide rahapoliitika. Samuti on sellel ainuõigus lubada euro pangatähtede emissiooni. ELi riigid võivad münte emiteerida, kuid EKP peab enne heaks kiitma igal aastal emiteeritava koguse.

Euroala esimesed riigid

3. mai 1998 on ajalooline tähtpäev seoses majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusega. Sellel päeval võttis nõukogu vastu otsuse, et 11 ELi riiki olid täitnud vajalikud tingimused ühisraha kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 1999. aastal (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome).

Seejärel võeti euro kasutusele kahes järgus:

  • 1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele ülekanderahana ja fikseeriti selle vahetuskursid endiste omavääringutega, millest said seega euro kümnendkohtadeta allühikud;
  • 1. jaanuaril 2002 võeti ELi riikides kasutusele euro mündid ja pangatähed. Seejärel said Euroopa kodanikud ja ettevõtjad teha eurodes oma fidutsiaarseid tehinguid.

Ehkki Kreeka ei täitnud 1998. aastal lähenemiskriteeriume, taotles see 2000. aastal oma olukorra ülevaatamist. Euroopa Komisjon andis seejärel toetava hinnangu ja 1. jaanuaril 2001 läks Kreeka ametlikult üle majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi.

Euroala laienemised

Põhimõtteliselt peaksid kõik ELi riigid minema üle majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi ehk võtma kasutusele euro (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 119). Teatavad riigid ei ole siiski veel täitnud nõutavaid majanduslikke ja rahalisi tingimusi. Nende riikide suhtes kehtestatakse ajutised erandid, kuni need suudavad euroalaga liituda. Lisaks on Taani ja Ühendkuningriik kasutanud euroalaga liitumise suhtes loobumisklauslit (vt allpool).

Vähemalt kord kahe aasta tagant hindavad komisjon ja EKP edusamme, mida on teinud riigid, mille suhtes on kehtestatud erand lähenemiskriteeriumide ja õigusnõuete täitmise kohta. Kui nad kiidavad heaks riigi suutlikkuse minna üle majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi, võtab nõukogu seejärel vastu otsuse kõnealuse riigi euroalaga liitumise kohta.

Selle menetluse alusel on euroala mitu korda laienenud, kui sellega on liitunud uusi riike:

Praegu on 28 ELi riigist 19 võtnud kasutusele ühisraha euro.

Erandid

Taani ja Ühendkuningriik teatasid oma kavatsusest mitte minna üle majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi ning seega ei võta kasutusele eurot. Nende kahe riigi majandus- ja rahaliidus osalemise suhtes on kehtestatud erand, mille korda on üksikasjalikult kirjeldatud ELi aluslepingutele lisatud protokollides nr 15 ja 16. Lisaks on Taani ja Ühendkuningriik jätnud võimaluse endale erandi kohaldamisest loobuda ning taotleda majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi astumist.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 119

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 140

Viimati muudetud: 01.08.2016

Top