Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Suplusvee kvaliteet

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Suplusvee kvaliteet

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Suplusvee direktiivi eesmärk on tagada

  • suplusvee kvaliteedi seire;
  • paremate kvaliteedijuhtimise meetmete võtmine ja
  • teabe avalikustamine.

PÕHIPUNKTID

  • Euroopa Liit (EL) on võtnud endale ülesandeks kaitsta keskkonna kvaliteeti ja inimeste tervist. Seega karmistatakse käesoleva direktiiviga suplusvee kvaliteedi tagamise eeskirju. See täiendab direktiivi 2000/60/EÜ, mis käsitleb vee kaitset ja majandamist.
  • Direktiivi ei kohaldata ujumisbasseinide ja terviseveebasseinide ega survepõhjavee suhtes, mida töödeldakse või kasutatakse raviks.

Suplusvee seire

  • Igal aastal peavad ELi riigid määrama kindlaks kõik oma territooriumil asuvad suplusveekogud ja suplushooaja kestuse.
  • Nad peavad seadma sisse seire kohas, mida suplejad kõige rohkem kasutavad või kus reostuse oht on kõige suurem. Seire peab toimuma proovide võtmise abil:
    • vähemalt neli proovi, sealhulgas üks enne suplushooaja algust;
    • ainult kolm proovi, kui suplushooaeg kestab kuni kaheksa nädalat või kui piirkonnas kehtivad erilised geograafilised piirangud.
  • ELi riigid peavad edastama seire tulemused Euroopa Komisjonile koos veekvaliteedi juhtimise meetmete kirjeldusega. Kui komisjoni on teavitatud, võib seire erandjuhul peatada.

Suplusvee kvaliteedi kindlaksmääramine

  • Vee kvaliteeti hinnatakse mikrobioloogiliste andmete põhjal, mis on määratletud vastavalt direktiivi I lisas esitatud parameetritele. Vastavalt direktiivi II lisas sätestatud kriteeriumidele liigitatakse vee kvaliteet halvaks, piisavaks, heaks või eeskujulikuks.
  • Direktiivi kohaselt pidid kõik ELi suplusveekogud olema 2015. aasta suplushooaja lõpuks vähemalt piisava kvaliteediga. Peale selle peavad ELi riigid võtma meetmeid, mis on vajalikud hea või väga hea kvaliteediga suplusveekogude arvu suurendamiseks.
  • Kui kvaliteet on halb, peavad ELi riigid võtma meetmeid, mis on vajalikud reostuse ohjeldamiseks ja kõrvaldamiseks ning suplejate kaitsmiseks ja teavitamiseks.

Suplusvee profiil

  • Direktiiviga on ette nähtud, et iga suplusveekogu kohta tuleb koostada profiil. Need võivad hõlmata ühte konkreetset kohta või mitut kõrvutiasetsevat suplusveekogu. Eelkõige sisaldavad need hinnangut
    • suplusveekogu ja teiste kõnealuse suplusveekogu valgalas olevate pinnavete füüsikalistele, geograafilistele ja hüdroloogilistele omadustele;
    • reostusele ja selle allikatele;
    • kvaliteedijuhtimise meetmetele.
  • Suplusvee profiilid tuleb vaadata üle ja ajakohastada vastavalt direktiivi III lisale.

Erakorralised meetmed

  • ELi riikides tuleb võtta erakorralised meetmed ootamatutes olukordades, mis halvendavad vee kvaliteeti või kujutavad ohtu suplejate tervisele.
  • Samuti tuleb rakendada asjakohast seiret, kui on vetikate leviku oht. Seetõttu peavad pädevad asutused
    • võtma tsüanobakterite (ehk sinivetikate) leviku korral kohe kvaliteedijuhtimise meetmed;
    • hindama terviseriske makrovetikate ja/või fütoplanktoni leviku korral.

Piiriveekogud

  • ELi riigid peavad vahetama teavet ja võtma ühismeetmeid, kui jõesäng kulgeb läbi mitme riigi territooriumi.

Avalikkuse teavitamine

  • Riiklikud ametiasutused peavad võimaldama üldsusel saada teavet ja osaleda veekvaliteedi juhtimises. Seega võivad kodanikud esitada ettepanekuid, märkuseid ja kaebusi. Samuti võivad nad osaleda veekvaliteedi nimekirjade koostamisel, läbivaatamisel ja ajakohastamisel.
  • Lisaks peavad ELi riigid tagama piisava teabe aktiivse levitamise, et teave oleks suplushooaja jooksul kergesti kättesaadav. See puudutab eelkõige järgmist:
    • vee klassifitseerimine, suplemiskeeld või soovitus mitte supelda;
    • vee üldine kirjeldus mittetehnilises keeles;
    • reostuse laadi ja kestuse kirjeldus.
  • Direktiiviga 2013/64/EL muudetakse direktiivi 2006/7/EÜ pärast Mayotte’i staatuse muutmist ELi suhtes. Ainuke adressaat on Prantsusmaa.
  • Direktiiviga 2006/7/EÜ tunnistati 31. detsembril 2014 kehtetuks ja asendati direktiiv 76/160/EMÜ.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 24. märtsist 2006. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 24. märtsiks 2008.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37–51)

Direktiivi 2006/7/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 21. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/64/EÜ, millega määratletakse standard ISO 17994:2004(E) kui standard mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/7/EÜ (ELT L 23, 27.1.2009, lk 32)

Komisjoni 27. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/321/EL, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/7/EÜ sümbolid, et teavitada üldsust suplusvee kehtivast klassifikatsioonist ja mis tahes suplemiskeelust või soovitusest mitte supelda (ELT L 143, 31.5.2011, lk 38–40)

Viimati muudetud: 22.02.2017

Top