Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Vähktõve sõeluuringute edendamine ELis

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Vähktõve sõeluuringute edendamine ELis

Vähk on Euroopas üks tõsisemaid haigusi ja suurimaid surmapõhjuseid. Tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja pakkumine on riikide pädevuses. EL saab siiski nende poliitikat täiendada ning aidata rahvatervist parandada ja haigustega võidelda.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitus vähktõve sõeluuringute kohta (ELT L 327, 16.12.2003, lk 34-38).

KOKKUVÕTE

Vähk on Euroopas üks tõsisemaid haigusi ja suurimaid surmapõhjuseid. Tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja pakkumine on riikide pädevuses. EL saab siiski nende poliitikat täiendada ning aidata rahvatervist parandada ja haigustega võidelda.

MIS ON SOOVITUSE EESMÄRK?

Sõeluuringutega saab vähki avastada varases staadiumis, mis võimaldab seda edukamalt ravida. Käesolevates soovitustes pannakse ELi riikidele südamele rakendada vähi sõeluuringute programme. Selles käsitletakse muuhulgas registrite pidamist, sõeluuringute andmete haldamist ja töötajate koolitamist. Euroopa Komisjon koostab aruandeid nende programmide rakendamise kohta, julgustab riiklikke ametiasutusi tegema koostööd teadusuuringute ja parimate tavade alal ning aitab välja töötada suuniseid vähi sõeluuringuteks.

PÕHIPUNKTID

  • Komisjoni kaks aruannet 2003. aasta soovituse rakendamise kohta kinnitavad, et palju on jõutud ära teha.
  • Enamik liikmesriike - 28st liikmesriigist 24 - on täitnud eesmärgi koostada enne 2013. aastat riiklik vähitõrjekava.
  • 2014. aastal moodustas komisjon vähitõrjega tegeleva ELi eksperdirühma, kes peaks komisjoni sellistes küsimustes abistama ja nõustama.
  • 2014. aastal algatati uus ühismeede, mille eesmärk on töötada välja Euroopa suunised vähi laiahaardelise tõrje kvaliteetsemaks muutmiseks.
  • Alustati Euroopa vähivastaste eeskirjade neljanda väljaande koostamist.
  • On avaldatud Euroopa suunised rinnavähi (2013), emakakaelavähi (2007; uuendatud väljaanne 2014) ning käär- ja pärasoolevähi kohta (2010). Praeguste prognooside kohaselt peaks aastatel 2010-2020 tehtama tublisti üle 500 miljoni rinna-, emakakaela- ning käär- ja pärasoolevähi sõeluuringu.
  • Komisjon töötab välja rinnavähi raviteenuste kvaliteeditagamise süsteemi.
  • EL on aastatel 2007-2014 investeerinud vähiga seotud teadusuuringutesse üle 1,4 miljardi euro.
  • 2012. aastal tehti Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusele ülesandeks koordineerida Euroopa vähiteabesüsteemi.

TAUST

Euroopa Liidus oli vähisurmajuhtude hinnanguline koguarv 2012. aastal 1,263 miljonit. Kõige levinum vähiliik oli kopsuvähk, millele järgnesid käär- ja pärasoolevähk, rinnavähk ja maovähk. Samal aastal diagnoositi veidi üle 2,6 miljoni uue vähijuhu (v.a mittemelanoomne nahavähk).

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi raskete ja krooniliste haiguste veebilehelt.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus” [KOM(2009) 291 (lõplik)] rakendamine ja nõukogu 2. detsembri 2003. aasta vähktõve sõeluuringuid käsitleva soovituse (2003/878/EÜ) rakendamise teine aruanne (COM(2014) 584 (final), 23.9.2014.

Komisjoni 3. juuni 2014. aasta otsus, millega luuakse vähktõve tõrjet käsitlev komisjoni eksperdirühm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/469/EÜ (2014/C 167/05) (ELT C 167, 4.6.2014, lk 4-8).

Viimati muudetud: 09.07.2015

Top