Bologna protsess: Euroopa kõrgharidusruumi rajamine

Bologna protsessi eesmärk on muuta Euroopa kõrgharidussüsteem paremini võrreldavaks, ühilduvaks ja sidusamaks. See protsess algatati Bologna deklaratsiooniga (1999) ja seda hinnatakse iga kolme aasta tagant ministrite konverentsil.

ÕIGUSAKT

19. juuni 1999. aasta Bologna deklaratsioon - Euroopa haridusministrite ühisdeklaratsioon (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

KOKKUVÕTE

Bologna protsessi eesmärk on muuta Euroopa kõrgharidussüsteem paremini võrreldavaks, ühilduvaks ja sidusamaks. See protsess algatati Bologna deklaratsiooniga (1999) ja seda hinnatakse iga kolme aasta tagant ministrite konverentsil.

PÕHIPUNKTID

• Eesmärk on luua lihtsalt tunnustatavate ja võrreldavate akadeemiliste kraadide süsteem; edendada üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvust ning tagada õppe ja õpetamise kõrge kvaliteet.
• Protsessi põhivaldkonnad on elukestev õpe, tööhõivevõime, rahastamine, kraadistruktuurid, rahvusvaheline avatus, andmete kogumine ja kvaliteedi tagamine.
• Protsessi esimesel kümnel aastal oli peamine eesmärk rajada Euroopa kõrgharidusruum (EHEA), mis käivitati 2010. aastal Budapesti-Viini deklaratsiooniga. Järgmise kümne aasta eesmärgid on seotud Euroopa kõrgharidusruumi tugevdamisega.
• Praegu rakendatakse protsessi 48 riigis, mis on koos Euroopa Komisjoniga Bologna protsessi osalised.
• Protsessi ei suruta riikide valitsustele ega ülikoolidele vägisi peale. Selle asemel on tegu iga allakirjutanud riigi vabatahtliku valitsustevahelise kohustusega oma haridussüsteemi reformimiseks.
• Bologna protsessi on kõrghariduse alal piirkondlikus piiriüleses koostöös saatnud enneolematu edu ning see on pälvinud ka muu maailma tähelepanu. Seetõttu on protsessi tugevdamiseks päevakorda kerkinud mõttevahetuse algatamine üleilmsete partneritega. Seda rõhutab ka nõukogu oma 2014. aasta järeldustes Euroopa kõrghariduse globaalse mõõtme kohta.
• Viimane ministrite konverents toimus 14. ja 15. mail 2015 Jerevanis (Armeenia). Järgmine ministrite konverents peaks toimuma 2018. aastal Prantsusmaal.

TAUST

Euroopa kõrgharidusruumiga võivad liituda Euroopa kultuurikonventsiooni (1954) osalisriigid, tingimusel et nad teatavad kavatsusest kaasata Bologna protsessi eesmärgid oma kõrgharidussüsteemi. Samuti peaksid nad esitama teavet selle kohta, kuidas neid põhimõtteid ja eesmärke rakendatakse.

Bologna protsess on kooskõlas ELi haridus- ja koolitusraamistiku ning majanduskasvu ja tööhõive strateegia „ Euroopa 2020 ” eesmärkidega.

Lisateavet leiate EHEA veebilehelt.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Kõrgharidusruum 2015: Bologna protsessi rakendusaruanne.

Nõukogu järeldused Euroopa kõrghariduse globaalse mõõtme kohta (ELT C 28, 31.1.2014, lk 2-5).

Viimati muudetud: 23.07.2015