Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Sooline võrdõiguslikkus tööturul

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Sooline võrdõiguslikkus tööturul

Käesoleva direktiivi eesmärk on koondada mitu soolist võrdõiguslikkust käsitlevat direktiivi, et lihtsustada, ajakohastada ja parandada ELi õigust meeste ja naiste tööhõivealase võrdse kohtlemise valdkonnas.

KOKKUVÕTE

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ELi õiguse oluline põhimõte, mis kehtib kõigis ühiskonnaelu valdkondades, sealhulgas kõiges, mis on seotud tööeluga.

Võrdõiguslikkus seoses tööhõive ja töötingimustega

Käesoleva direktiiviga keelatakse otsene* ja kaudne diskrimineerimine* meeste ja naiste vahel seoses järgmiste tingimustega:

  • töölevõtt, tööle saamine ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine;
  • töölt vabastamine;
  • kutseõpe ja edutamine;
  • kuulumine töötajate või tööandjate organisatsioonidesse.

Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157 keelatud sooline diskrimineerimine võrdse või võrdväärse töö eest tasu maksmise küsimustes. Seda põhimõtet rakendatakse ka töötasu määramiseks kasutatavate tööde klassifitseerimissüsteemide puhul.

Meeste ja naiste erinev kohtlemine võib olla põhjendatud, kui see on seotud konkreetse kutsetegevuse olemusega, tingimusel et see on õigustatud ja proportsionaalne.

ELi riigid peavad ärgitama tööandjaid ja kutseõppe eest vastutavaid isikuid, et nad võtaksid meetmeid, et vältida igasugust soolist diskrimineerimist (nii otsest kui ka kaudset), eelkõige ahistamist* ja seksuaalset ahistamist*.

Võrdõiguslikkus seoses sotsiaalkaitsega

Mehi ja naisi koheldakse võrdselt kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides, eelkõige siis, kui kõne all on järgmine:

  • kõnealuste skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused;
  • sissemaksed;
  • hüvitiste (sealhulgas täiendavate hüvitiste) arvutamine ning hüvitiste saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.

Kõnealust põhimõtet kohaldatakse kogu töötava elanikkonna suhtes, kaasa arvatud:

  • füüsilisest isikust ettevõtjad, ehkki ELi riigid võivad seda liiki töötajate suhtes näha ette teistlaadi kohtlemise, esmajoones pensioniea osas;
  • isikud, kelle töötamine on katkenud haiguse, emaduse, õnnetuse või sunnitud töötuse tõttu;
  • tööotsijad ning pensionile jäänud ja invaliidistunud töötajad, samuti isikud, kellele laienevad seda liiki töötajate õigused.

Rasedus- ja sünnituspuhkus, isadele lapse sünni korral antav puhkus ja lapsendaja puhkus

Rasedus- ja sünnituspuhkuse, isadele lapse sünni korral antava puhkuse ja lapsendaja puhkuse lõppemisel on töötajatel õigus:

  • naasta samale või sellega võrdväärsele töökohale tema jaoks mitte halvematel tingimustel;
  • kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus oma äraoleku ajal.

Õiguste kaitse

ELi riigid peavad nägema ette õiguskaitsevahendid diskrimineerimise tõttu kannatanud töötajatele, näiteks lepitus- ja kohtumenetlused. Lisaks võtavad ELi riigid vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajaid ja nende esindajaid pahatahtliku kohtlemise kui vastutegevuse eest ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele.

Lõpetuseks kehtestavad ELi riigid asjakohased karistused ja võimalused tekitatud kahju hüvitamiseks või heastamiseks.

Kohtumenetluse puhul peab diskrimineerimises süüdistatav tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.

Võrdse kohtlemise edendamine

ELi riigid määravad asutused, kelle ülesanne on edendada, analüüsida ja jälgida võrdset kohtlemist, tagada õigusnõuete järgimine ja samuti osutada sõltumatut abi diskrimineerimise all kannatanutele.

Lisaks peavad ettevõtjad edendama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ning suurendama tööturu osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonide tähtsust.

TAUST

PÕHIMÕISTED

* Otsene diskrimineerimine – kui ühte isikut koheldakse soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorras.

* Kaudne diskrimineerimine – kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab ühest soost isikud võrreldes teisest soost isikutega ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

* Ahistamine – kui esineb isiku sooga seotud soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

* Seksuaalne ahistamine – kui esineb seksuaalse olemusega mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23–36)

Viimati muudetud: 29.10.2015

Top