Help Print this page 
Title and reference
Euroopa Liidu Kohtu kodukord

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Liidu Kohtu kodukord

Selle kodukorraga kehtestatakse vajalikud sätted, et kohaldada ja täiendada lepingutele lisatud 3. protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta. 2012. aastal võeti vastu uus kodukord, et seda isikute ja liikmesriikide kohtute jaoks lihtsustada ja loetavamaks muuta ning ühtlasi võtta paremini arvesse kohtu poolt lahendatavate asjade arengut.

AKT

Euroopa Kohtu kodukord, 29. september 2012 (ELT L 265, 29.9.2012).

KOKKUVÕTE

Euroopa Kohus on üks kolmest kohtust, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu – Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse õigusasutuse. Ülejäänud kaks kohut on Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus. Nende ülesanne on tagada, et lepingute tõlgendamine ja kohaldamine oleks õiguspärane, kontrollides eelkõige Euroopa Liidu õigusaktide seaduslikkust.

Euroopa Kohtu korraldus

Euroopa Kohus on korraldatud järgmisel viisil.

  • Kohtu koosseis: kohtu koosseisu kuulub 28 kohtunikku ja 9 kohtujuristi, kes on ametisse nimetatud kuueks aastaks. Kohtujuristid peavad kohut abistama ja esitama oma õigusliku arvamuse. Kohtunikud valivad kolmeks aastaks Euroopa Kohtu presidendi ja asepresidendi. President peab kohut esindama ja juhatab selle tööd, asepresident abistab teda nendes ülesannetes.
  • Kodade koosseis ja ettekandja-kohtunike ametisse nimetamine: kohus koosneb viiest kohtunikust koosnevatest kodadest, mille president valitakse kolmeks aastaks, ning kolmest kohtunikust koosnevatest kodadest, mille president valitakse üheks aastaks. Kohtuasja menetlemiseks määrab kohus ettekandja-kohtuniku ning peakohtujurist määrab kohtujuristi. Vajaduse korral võivad kohtuga ühineda ka lisaettekandjad.
  • Kohtusekretäri roll: kohus nimetab kuueks aastaks ametisse kohtusekretäri. Ta vastutab kõikide dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja hoidmise ning arhiivide eest. Lisaks sellele abistab ta kohtu liikmeid ja hoolitseb kohtu väljaannete eest. Ühtlasi juhib ta institutsiooni talitusi kohtu presidendi alluvuses.
  • Kohtu töö: kohtuasjad määratakse täiskogule, suurkojale või viiest või kolmest kohtunikust koosnevatele kodadele. Sama kohtuasja koosseisu raames võidakse otsustada mitme kohtuasja üle. Euroopa Kohtu nõupidamised peavad jäävad salajaseks.
  • Keeltekasutuse kord: iga kohtuasja puhul on kasutusel üks kohtumenetluse keel. Hagi korral võib hageja valida Euroopa Liidu 24 ametliku keele hulgast. Eelotsusemenetlustes on kohtumenetluse keeleks liikmesriigi kohtu keel.

Menetluse omadused

Euroopa Kohtu menetlus koosneb peamiselt järgmistest etappidest:

  • Kirjalik menetlus: osapooled esitavad oma seisukohad. Nende seisukohtade sisu peab olema hästi kindlaks määratud. Kui menetlus on lõppenud, esitab ettekandja-kohtunik Euroopa Kohtu üldkoosolekul esialgse ettekande.
  • Menetlustoimingud: Euroopa Kohtul on võimalik määrata kindlaks sellised menetlustoimingud nagu poolte kohalekutsumine, nõuded teabe ja dokumentide esitamiseks, tunnistajate ärakuulamine, ekspertiis või sündmuskoha vaatlus. Igal menetlustoimingute teostamise istungil koostatakse suuline menetlus.
  • Suuline menetlus toimub vajaduse korral pärast menetlustoimingut. Arutelud avab ja neid juhib president. Suuline menetlus võib olla kinnine.
  • Kohtujuristi ettepanek: selle menetluse lõpus esitab kohtujurist oma ettepaneku.
  • Lõplik kohtuotsus: Euroopa Kohus väljastab kohtuotsuse või määruse. Vaid kohtuotsus kuulutatakse välja avalikul kohtuistungil. Kohtuotsused ja määrused sisaldavad eri teavet, nagu faktilised asjaolud ja põhjendused. Seejärel antakse igale osapoolele ärakiri.

Kodukord sisaldab muu hulgas erisätteid, mis käsitlevad Euroopa Kohtu eri menetlusi: eelotsustusmenetlus, hagid, apellatsioonkaebuste esitamine Üldkohtu lahendite peale, Üldkohtu lahendite uuesti läbivaatamine, teadaanded ja teatavad muud erimenetlused.

Eelotsusetaotlused

Liikmesriigi kohtud võivad Euroopa Kohtule esitada eelotsusetaotluse, et esitada küsimus Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgendamise kohta. Eelotsusetaotluse raames võivad seisukohti esitada eelkõige:

  • põhikohtuasja pooled;
  • liikmesriigid;
  • Euroopa Komisjon;
  • institutsioon, kes on vastu võtnud vaidlustatud kehtivusega õigusakti.

Apellatsioonkaebuse esitamine Üldkohtu lahendi peale

Üldkohtu lahendi peale saab esitada apellatsioonkaebuse. Sellisel juhul tuleb kantseleisse saata apellatsioonkaebuse, milles tuleb esitada eelkõige õigusväited ja -argumendid. Sellise apellatsioonkaebuse eesmärk peab olema lahendi täielik või osaline tühistamine.

Üldkohtu lahendite uuesti läbivaatamine

Euroopa Kohus võib Üldkohtu lahendid uuesti läbi vaadata kahel juhul, eelkõige siis, kui kohus on teinud apellatsioonikohtuna otsuse Avaliku Teenistuse Kohtu lahendi osas. Lahendite uuesti läbivaatamiseks moodustatakse üheks aastaks viiest kohtunikust koosnev koda.

VIIDE

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Euroopa Kohtu kodukord

1.11.2012

ELT L 265, 29.9.2012 jaELT L 337, 6.11.2012

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Euroopa Liidu Kohtu kodukorra muudatused

1.7.2013

ELT L 173, 26.6.2013

SEONDUV(AD) ÕIGUSAKT(ID)

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 904/2012 , 24. september 2012, millega muudetakse määrust nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (ELT L 269, 4.10.2012).

Nõukogu 25. juuni 2013. aasta otsus Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristide arvu suurendamise kohta [ELT L 179, 25. juuni 2013].

Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristide arv suureneb:

  • üheksani (alates 1. juulist 2013);
  • 11ni (alates 7. oktoobrist 2015).

Euroopa Liidu Kohtu täiendav regulatsioon [ELT L 32, 1. veebruar 2014].

See täiendav regulatsioon kajastab uue kodukorraga kehtestatud muudatusi, eriti seoses õigusabitaotluste ja õigusabi andmise menetlusega. Sellega asendatakse 4. detsembri 1974. aasta täiendav regulatsioon.

Viimati muudetud: 27.02.2014

Top