Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa Liidu Kohtu kodukord

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Liidu Kohtu kodukord

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Kohtu kodukord

MIS ON KODUKORRA EESMÄRK?

  • Kodukorraga kehtestatakse eeskirjad, mille alusel rakendatakse ja täiendatakse aluslepingutele lisatud 3. protokollis käsitletud Euroopa Kohtu põhikirja.
  • Selle eesmärk on muuta kohtu menetlused kohtuprotsessi osapoolte ja ELi riikide kohtute jaoks lihtsamaks ja selgemaks ning ühtlasi võtta paremini arvesse kohtu poolt lahendatavate asjade arengut.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Kohus on üks kahest kohtust, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu – ELi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse õigusasutuse. Teine kohus on Üldkohus. Nende ülesanne on tagada, et aluslepingute tõlgendamine ja kohaldamine oleks õiguspärane, kontrollides eelkõige EL õigusaktide seaduslikkust.

Euroopa Kohtu korraldus

Euroopa Kohus on korraldatud järgmisel viisil.

  • Koosseis: kohtu koosseisu kuulub 28 kohtunikku ja 11 kohtujuristi, kes on ametisse nimetatud kuueks aastaks. Kohtujuristid peavad kohut abistama ja esitama oma õigusliku arvamuse. Kohtunikud valivad kolmeks aastaks Euroopa Kohtu presidendi ja asepresidendi. President peab kohut esindama ja juhatab selle tööd, teda abistab asepresident.
  • Kodade koosseis ja ettekandja-kohtunike ametisse nimetamine: kohus koosneb viiest kohtunikust koosnevatest kodadest, mille president valitakse kolmeks aastaks, ning kolmest kohtunikust koosnevatest kodadest, mille president valitakse üheks aastaks. Kohtuasja menetlemiseks määrab kohus ettekandja-kohtuniku ning peakohtujurist määrab kohtujuristi. Vajaduse korral võivad kohtuga ühineda ka lisaettekandjad.
  • Kohtusekretäri roll: kohus nimetab kuueks aastaks ametisse kohtusekretäri. Ta vastutab kõikide dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja hoidmise ning arhiivide eest. Lisaks sellele abistab ta kohtu liikmeid ja hoolitseb kohtu väljaannete eest. Ühtlasi juhib kohtusekretär institutsiooni talitusi kohtu presidendi alluvuses.
  • Kohtu töö: kohtuasjad määratakse täiskogule, suurkojale või viiest või kolmest kohtunikust koosnevatele kodadele. Kohtuasja menetlevate kohtunike arv sõltub kohtuasja olulisusest ja keerukusest. Enamiku kohtuasjade menetlemisega tegeleb viis kohtunikku, väga harva tuleb ette juhtumeid, kus asja arutab kohtu täiskoosseis. Sama kohtuasja koosseisu raames võidakse otsustada mitme kohtuasja üle. Euroopa Kohtu nõupidamised peavad jääma salajaseks.
  • Keeltekasutuse kord: iga kohtuasja puhul on kasutusel üks kohtumenetluse keel. Hagi korral võib hageja valida ELi 24 ametliku keele hulgast. Eelotsusemenetlustes on kohtumenetluse keeleks ELi riigi kohtu keel.

Menetluse omadused

Euroopa Kohtu menetlus koosneb peamiselt järgmistest etappidest.

  • Kirjalik menetlus: osapooled esitavad oma seisukohad. Nende seisukohtade sisu peab olema hästi kindlaks määratud. Kui menetlus on lõppenud, esitab ettekandja-kohtunik Euroopa Kohtu üldkoosolekul esialgse ettekande.
  • Menetlustoimingud: Euroopa Kohtul on võimalik rakendada selliseid menetlustoiminguid nagu poolte kohalekutsumine, nõuded teabe ja dokumentide esitamiseks, tunnistajate ärakuulamine, ekspertiis või sündmuskoha vaatlus.
  • Kohtuistung toimub vajaduse korral. Kohtuistungi avab ja seda juhib president. Kohtuistung võib olla kinnine.
  • Kohtujuristi ettepanek: umbes pooltel juhtudel esitab kohtujurist oma ettepaneku. Kui kohtuasjas ei kerki esile uusi õiguslikke küsimusi, võib kohus otsustada, et ettepanek ei ole vajalik.
  • Lõplik kohtuotsus: Euroopa Kohus väljastab kohtuotsuse või määruse. Vaid kohtuotsus kuulutatakse välja avalikul kohtuistungil. Kohtuotsused ja määrused sisaldavad eri teavet, nagu faktilised asjaolud ja põhjendused. Seejärel antakse igale osapoolele ärakiri. Kohtuotsused ja -määrused on kättesaadavad Euroopa Kohtu veebilehel.

Kodukord sisaldab ka erisätteid, mis käsitlevad Euroopa Kohtu eri menetlusi:

  • eelotsustusmenetlus;
  • hagid;
  • apellatsioonkaebuste esitamine Üldkohtu lahendite peale;
  • teadaanded ja
  • teatavad muud erimenetlused.

Eelotsusetaotlused

ELi riigi kohtud võivad Euroopa Kohtule esitada eelotsusetaotluse, et esitada küsimus ELi õiguse kehtivuse või tõlgendamise kohta. Eelotsusetaotluse raames võivad seisukohti esitada eelkõige:

  • põhikohtuasja pooled;
  • ELi riigid;
  • Euroopa Komisjon;
  • institutsioon, kes on vastu võtnud vaidlustatud kehtivusega õigusakti.

Apellatsioonkaebuse esitamine Üldkohtu lahendi peale

Üldkohtu lahendi peale saab esitada apellatsioonkaebuse. Sellisel juhul tuleb kohtusekretärile saata apellatsioonkaebus, milles tuleb esitada eelkõige õigusväited ja -argumendid. Sellise apellatsioonkaebuse eesmärk peab olema lahendi täielik või osaline tühistamine.

MIS AJAST KODUKORDA KOHALDATAKSE?

Kodukorda kohaldatakse alates 1. novembrist 2012.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Kohtu kodukord (ELT L 265, 29.9.2012, lk 1–42)

Euroopa Kohtu kodukorra muutmine (ELT L 173, 26.6.2013, lk 65)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1–12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14–17)

Viimati muudetud: 11.08.2016

Top