Help Print this page 
Title and reference
Komiteede roll Euroopa Komisjoni rakendusvolitustes

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Komiteede roll Euroopa Komisjoni rakendusvolitustes

Enne rakendusakti vastuvõtmist peab Euroopa Komisjon konsulteerima kavandatud õigusakti eelnõu osas komiteega, mis koosneb ELi riikide esindajatest.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

KOKKUVÕTE

Enne rakendusakti vastuvõtmist peab Euroopa Komisjon konsulteerima kavandatud õigusakti eelnõu osas komiteega, mis koosneb ELi riikide esindajatest.

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruses sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad ELi riikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 291). Seda kontrolli viiakse läbi nn komiteemenetluse teel, mis tähendab ELi kõnepruugis, et komisjon peab esitama kõik rakendusaktide eelnõud ELi riikide esindajatest koosnevatele komiteedele, kus eesistujana tegutseb komisjon.

Komisjoni uusimast aruandest komiteemenetluse süsteemi arengu kohta selgub, et on ligikaudu 300 komiteed, millega on kaetud peaaegu kõik ELi pädevusvaldkonnad (esmajoones põllumajandus, keskkond, transport, tervishoid, tarbijakaitse jne). Komisjon võttis 2013. aastal vastu üle 1700 rakendusakti.

PÕHIPUNKTID

Käesolevas määruses sätestatakse kontrolli läbiviimiseks kaks menetlust, mida kohaldatakse komisjoni (seadusandja antud) rakendamisvolituste teostamise suhtes.

Kontrollimenetlus, mida kohaldatakse eelkõige järgmiste aktide vastuvõtmise suhtes: i) üldised rakendusaktid ja ii) rakendusaktid, mis seonduvad konkreetsete poliitikavaldkondadega (nt põllumajandus, kalandus, keskkond, tervishoid, kaubandus ja maksustamine).

Komisjoni rakendusaktid peavad saama komitee kvalifitseeritud häälteenamuse toetuse (kaalutud hääletussüsteem, kus poolt peavad hääletama 16 ELi 28 riigist, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast). Kui komitee esitab negatiivse arvamuse, võib komisjon esitada rakendusakti eelnõu apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks, kas tuleks jätkata meetme kontrollimist või muuta teksti. Kui komitee arutelude tulemusel arvamust ei esitata, võib komisjon rakendusakti eelnõu teatud tingimustel vastu võtta.

Nõuandemenetlus, mida kohaldatakse üldjuhul kõigi muude rakendusaktide vastuvõtmise suhtes (nt üksikmeetmed kultuuri valdkonnas). Komisjon peab võtma võimalikult suurel määral arvesse komitee esitatud arvamust, mis võetakse vastu lihthäälteenamusega (hääletavatest liikmetest).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu kontrolliõigus: kui põhiõigusakt võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt (kõige tavalisem otsustuskord, mida kohaldatakse enamikus poliitikavaldkondades ning mille puhul omavad Euroopa Parlament ja nõukogu võrdset kaalu), võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada komisjonile igal ajal, et nende arvates ületab rakendusakti eelnõu põhiõigusaktis sätestatud rakendamisvolitusi. Sellisel juhul vaatab komisjon kõnealuse rakendusakti eelnõu läbi ning otsustab, kas ta kavatseb selle muutmata jätta, seda muuta või selle tagasi võtta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Alates 1. märtsist 2011.

TAUST

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 alusel on komisjonil õigus võtta vastu õigusakti rakendusmeetmeid, kui rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi. Põhiõigusaktis peab olema selgesõnaliselt antud komisjonile volitused rakendusakte vastu võtta.

Vaadake ka Euroopa Komisjoni komiteemenetluse veebilehte.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EL) nr 182/2011

1.3.2011

-

ELT L 55, 28.2.2011, lk 13-20

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 16. septembri 2014. aasta aruanne komiteede tegevuse kohta 2013. aastal (COM(2014) 572 (final)).

Viimati muudetud: 20.01.2015

Top