Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Euroopa Liidu otsused

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Languages and formats available
Multilingual display
Text

Euroopa Liidu otsused

ELi pädevuse teostamiseks võivad ELi institutsioonid võtta vastu viit liiki õigusakte. Otsus on siduv õigusakt, mis võib olla üldkohaldatav või määratud adressaadiga.

KOKKUVÕTE

ELi pädevuse teostamiseks võivad ELi institutsioonid võtta vastu viit liiki õigusakte. Otsus on siduv õigusakt, mis võib olla üldkohaldatav või määratud adressaadiga.

Otsus on osa ELi teisesest õigusest. ELi institutsioonid võtavad otsuseid vastu kooskõlas aluslepingutega.

Tervikuna siduv õigusakt

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 288 on otsus tervikuna siduv. Sarnaselt määrusega ei saa seda kohaldada mittetäielikult, valikuliselt ega osaliselt.

Otsus võib olla seadusandlik akt või muu kui seadusandlik akt.

Otsus on seadusandlik akt, kui

Muul viisil vastu võetud otsused on muud kui seadusandlikud aktid. Neid võib vastu võtta näiteks Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu või komisjon.

Kui otsus ei ole seadusandlik akt, võib see otsus siiski olla delegeeritud akt või rakendusakt.

Täpsustatud adressaadiga otsus

Otsusel võib olla üks või mitu adressaati (üks või mitu ELi riiki või üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut). Näiteks komisjoni otsus tarkvarahiid Microsofti trahvimiseks turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest puudutas otseselt ainult Microsofti.

Otsused, milles on märgitud adressaat, tehakse teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning jõustuvad sellisel teatavakstegemisel. Teatavakstegemiseks loetakse väljastusteatega tähitud kirja saatmist adressaadile. Otsus, milles on märgitud adressaat, võidakse avaldada ka Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ei loeta õigusakti adressaadile teatavaks tegemiseks ning adresseeritud õigusakti saab täitmisele pöörata alles pärast selle adressaadile teatavaks tegemist.

Ühele või mitmele füüsilisele või juriidilisele isikule adresseeritud otsused omavad vahetut õigusmõju (st need võivad adressaatidele vahetult õigusi ja kohustusi luua ning adressaadid võivad neile kohtus tugineda).

Ühele või mitmele ELi riigile adresseeritud otsused võivad, aga ei pruugi omada vahetut õigusmõju. Sellise otsuse vahetu õigusmõju oleneb otsuse olemusest, taustast ja sõnastusest. Euroopa Kohus tunnistab ühele või mitmele ELi riigile adresseeritud otsuste puhul ainult „vertikaalset” vahetut õigusmõju. See tähendab, et üksikisikud saavad otsusele tugineda ainult otsuse adressaadiks oleva ELi riigi vastastes kaasustes (ja mitte mõne teise üksikisiku vastastes kaasustes).

Adressaadita otsused

Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib vastu võtta ka täpsustatud adressaadita otsuseid. ELTLi artiklis 288 on sätestatud, et otsuses võib olla täpsustatud otsuse adressaat, samas kui ELTLi eelkäijas (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 249) viidati ainult sellisele otsusele, milles on täpsustatud otsuse adressaat.

Täpsustatud adressaadita otsuseid võib vastu võtta seadusandlikus menetluses.

Täpsustatud adressaadita otsused, mis võetakse vastu muus kui seadusandlikus menetluses, on muud kui seadusandlikud aktid. Näiteks reguleeritakse selliste muude kui seadusandlike otsustega ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP). Euroopa Liidu lepingu artikli 25 alusel teostab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat:

  • määratledes selle üldsuunised;
  • määratledes ELi võetavad meetmed;
  • määratledes ELi esitatavad seisukohad;
  • määratledes ülalnimetatud meetmete võtmise ja seisukohtade esitamise korra.

Neil eesmärkidel ja Euroopa Liidu lepingu alusel teevad muid kui seadusandlikke otsuseid Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu Nõukogu (Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõige 1).

Otsused, milles ei ole täpsustatud otsuse adressaat, tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas, olenemata sellest, kas selline otsus on seadusandlik akt või muu kui seadusandlik akt. Need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval või, kui jõustumiskuupäeva ei ole sätestatud, siis 20. päeval pärast avaldamist.

Lisateavet leiate Euroopa Liidu veebisaidi ELi õiguse lehelt.

Viimati muudetud: 16.09.2015

Top