Help Print this page 
Title and reference
Euroopa Parlament

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Euroopa Parlament

SISSEJUHATUS

Euroopa Parlament on institutsioon, milles ELi kodanikud on otseselt esindatud. Kodanikud valivad iga viie aasta tagant igale liikmesriigile ettenähtud arvu parlamendiliikmeid.

Euroopa Parlamendi volitused on välja kujunenud ELi aluslepingute läbivaatamise käigus. Praegu on parlamendil võrdne seadusandlik jõud enamikus ELi pädevusvaldkondades. Parlament otsustab koos nõukoguga liidu eelarve üle. Ta tagab poliitilise kontrolli Euroopa Komisjoni üle.

KOOSSEIS

Liikmesriikidevaheline kohtade jagunemine parlamendis on keerukas teema, mis on aluslepingute läbivaatamisel olnud sageli peamiseks vaidlusküsimuseks. Eraldatud kohad peavad eelkõige tagama rahuldava proportsiooni liikmesriikidele antud kohtade ja nende rahvaarvu vahel. Edasi peavad need võimaldama parlamendil käsitleda olulisi poliitilisi küsimusi, sealhulgas neid, mis on olulised väiksema rahvaarvuga liikmesriikide jaoks. Ning lõpetuseks ei tohi parlamendiliikmete koguarv ületada teatavat piiri ilma seejuures parlamendi töö tõhusust mõjutamata.

Lissaboni lepingu jõustumisest peale ei ole kohtade jagunemist liikmesriikide vahel aluslepingutes enam käsitletud. Nüüd võtab selle otsuse ühehäälselt vastu Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul.

Euroopa Liidu lepingus on sätestatud põhireeglid parlamendi koosseisu kohta:

  • saadikute maksimaalne arv on 751, sealhulgas Euroopa Parlamendi president;
  • minimaalne kohtade arv liikmesriigi kohta on 6;
  • maksimaalne kohtade arv liikmesriigi kohta on 96;
  • kohtade jaotamisel lähtutakse kahaneva proportsionaalsuse põhimõttest. Teisisõnu tähendab see seda, et mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda rohkem saadikuid talle määratakse ja seda suuremat arvu kodanikke asjaomase riigi saadik esindab.

Pärast Horvaatia liitumist Euroopa Liiduga 2013. aasta juulis küündis Euroopa Parlamendi saadikute arv ajutiselt 766-ni. Pärast 2014. aasta mais toimunud parlamendivalimisi kahanes arv uuesti 751-le: 12 riiki kaotasid ühe koha (Rumeenia, Kreeka, Belgia, Portugal, Tšehhi Vabariik, Ungari, Austria, Bulgaaria, Iirimaa, Horvaatia, Leedu ja Läti) ning Saksamaa kolm kohta.

VOLITUSED

Lissaboni leping tugevdas ELi demokraatlikku iseloomu, suurendades Euroopa Parlamendi eesõigusi. Kaasotsustamismenetlus, milles parlamendil on nõukoguga võrdsed õigused, nimetati ümber seadusandlikuks tavamenetluseks. Seadusandlikku tavamenetlust kasutatakse nüüd üle 40 uues valdkonnas, sealhulgas põllumajanduse, energiajulgeoleku, sisserände, justiits- ja siseasjade, rahvatervise ning struktuurifondide valdkonnas (vt dokumenti Seadusandlik menetlus). Parlament sekkub ka seadusandliku erimenetlusega vastuvõetud õigusaktidesse, esitades kas oma arvamuse (nõuandemenetlus) või andes heakskiidu (heakskiitmise menetlus).

Rahvusvahelisel tasandil nõuavad parlamendi heakskiitu paljud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavad lepingutüübid, näiteks assotsieerimislepingud või kokkulepped seadusandlikku tavamenetlust rakendavates valdkondades (nt kaubanduslepingud). Samuti tuleb sellele osutada kõikide teiste rahvusvaheliste lepingute tüüpide puhul.

Lissaboni leping tugevdas parlamendi eelarvesuutlikkust. Parlament osaleb nõukoguga võrdsetel alustel kogu Euroopa Liidu iga-aastase eelarve vastuvõtmise menetluses, mitte enam ainult mittekohustuslike kulude osas. Enne Lissaboni lepingu jõustumist ei saanud parlament öelda otsustavat sõna kohustuslike kulude kohta, iseäranis põllumajanduse ja rahvusvaheliste lepingute puhul (umbes 45% liidu kogueelarvest), mille kohta ta sai esitada vaid muudatusettepanekuid. Menetlust lihtsustati ning see hõlmab nüüd ühte parlamendi ja ühte nõukogu lugemist või siis lepituskomitee lugemist (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 314).

Parlamendi volitusi on suurendatud ka poliitilises kontrollis Euroopa Komisjoni üle. President valitakse Euroopa Ülemkogu ettepanekul. Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tuleb arvesse võtta. Kogu komisjoni ametisse astumine sõltub parlamendi heakskiidust. See heakskiit hõlmab ühtlasi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident, ametisse nimetamist. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 234 võib Euroopa Parlament sundida komisjoni tagasi astuma, avaldades komisjonile umbusaldust.

Lõpetuseks saab parlament täiendavad vastutused seoses ELi asutamislepingute läbivaatamisega. Parlamendil on algatamisõigus, mistõttu ta võib teha ettepaneku aluslepingute läbivaatamiseks. Parlament kuulub konventi, mis uurib aluslepingute tavaliseks läbivaatamismenetluseks esitatud eelnõusid, ning parlamendiga tuleb konsulteerida ka lihtsustatud läbivaatamismenetluse korras vastuvõetavate aluslepingute muudatuste osas.

KOKKUVÕTLIK TABEL

-

Artiklid

Teema

ELi leping

14

Parlamendi ülesanne ja koosseis

Euroopa Liidu toimimise leping

223 kuni 234

Euroopa Parlamendi toimimine

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

2013/312/EL: Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta otsus Euroopa Parlamendi koosseisu kindlaksmääramise kohta [ELT L 181, 29.06.2013].

Viimati muudetud: 08.05.2014

Top