Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 18

Euroopa Liidu lepingu artikkel 36

MIS ON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA TEGEVUSE EESMÄRK?

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) koordineerib ja korraldab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) ning samuti ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP). Kõrge esindaja on samal ajal ka üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest ning seega tagab ELi üldise välistegevuse järjepidevuse.

PÕHIPUNKTID

Ametisse nimetamine

• Euroopa Ülemkogu nimetab kõrge esindaja viieks aastaks ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel Euroopa Komisjoni presidendiga. Kõrge esindaja ametisse nimetamine toimub samuti Euroopa Parlamendi heakskiidu alusel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 17. Selle tingib asjaolu, et kõrge esindaja on ühtlasi Euroopa Komisjoni üks asepresident ning Euroopa Komisjoni ametisse nimetamine tuleb tervikuna Euroopa Parlamendis heaks kiita.

Ülesanded

• Kõrge esindaja aitab kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamisele ettepanekutega, mille ta esitab Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Ülemkogule.
• Seejärel tagab ta vastuvõetud otsuste täitmise.
• Komisjoni asepresidendina tagab kõrge esindaja ELi välistegevuse üldise sidususe ja tõhususe arenguabi, kaubanduse, humanitaarabi ja kriisidele reageerimise valdkondades.
• Kõrge esindaja on Euroopa Liidu Nõukogu raames välisministrite kohtumiste eesistuja.
• Kõrge esindaja esindab ELi ka ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustes.
• Muuseas kuulub tema kohustuste hulka Euroopa Kaitseagentuuri ja ELi Julgeoleku-uuringute Instituudi juhtimine.
• Kõrge esindaja konsulteerib ÜVJP ja ÜJKP peamiste aspektide ja valikute asjus korrapäraselt Euroopa Parlamendiga ning võtab tema seisukohti arvesse.

Euroopa välisteenistus

• Euroopa välisteenistus (EEAS) abistab kõrget esindajat tema kohustuste täitmisel. EEAS loodi Lissaboni lepinguga Euroopa Liidu lepingu artikli 27 alusel. Selle koosseisu kuuluvad nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikud ning samuti ELi riikide diplomaatiliste teenistuste töötajad.

TAUST

Kõrge esindaja ametikoht põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklitel 18 ja 27. See ametikoht loodi 1999. aasta Amsterdami lepinguga, kuigi välispoliitika küsimustes jagunesid ta ülesanded Euroopa Komisjoni välissuhete volinikuga. 2009. aasta Lissaboni lepinguga laiendati kõrge esindaja vastutusala ning ta määrati ka üheks Euroopa Komisjoni asepresidentidest, et kõrge esindaja saaks ELi paremini esindada selle välispoliitiliste eesmärkide täitmisel.

• Kõrge esindaja / asepresident (Euroopa välisteenistuse veebisait)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 18 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 26–27)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 2. peatükk – Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 1. jagu – Ühissätted – Artikkel 36 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 35–36)

Viimati muudetud: 09.01.2020