EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014R1046

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1046/2014, 28. juuli 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) seoses kriteeriumidega, mille alusel arvutatakse teatavate äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate kala- või vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel tekkinud lisakulud

OJ L 291, 7.10.2014, p. 1–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/1046/oj

7.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 291/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1046/2014,

28. juuli 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) seoses kriteeriumidega, mille alusel arvutatakse teatavate äärepoolseimate piirkondade ettevõtjate kala- või vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel tekkinud lisakulud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (1), eriti selle artikli 72 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) võib määruse (EL) nr 508/2014 V peatüki alusel toetada ettevõtjatele teatavate selliste lisakulude hüvitamist, mis on tekkinud kalandus- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel ELi äärepoolseimates piirkondades, millele on osutatud aluslepingu artiklis 349.

(2)

Selleks et säilitada liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärit teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konkurentsivõimet võrreldes liidu muude piirkondade samalaadsete toodetega, kehtestas liit alates 1992. aastast meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris. Hüvitusmeetmed ajavahemikuks 2007–2013 on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 791/2007 (2). Liidu äärepoolseimate piirkondade struktuurilise, ühiskondliku ja majandusliku olukorra tõttu, mida tingivad nende kaugus, isoleeritus, väiksus, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus üksikutest toodetest ning erilised kliimatingimused, on vaja neid jätkuvalt toetada, et korvata teatavate kalandus- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel tekkivad lisakulud alates 1. jaanuarist 2014. Lisakulude hüvitamine aitab nende piirkondade ettevõtjatel säilitada majandusliku elujõulisuse.

(3)

Kõnealused lisakulud tuleks sätestada määruse (EL) nr 508/2014 artikli 72 kohases hüvituskavas.

(4)

Selleks et tagada kõikide asjaomaste piirkondade ühtlustatud ja võrdne kohtlemine piirkondade ja aastate parema võrreldavuse kaudu, ning eelkõige selleks, et vältida lisakulude ülemäärast hüvitamist, on vaja kehtestada liidu äärepoolseimate piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid. Ühiste kriteeriumide kasutamine tagab, et kõikide asjaomaste piirkondade suhtes kohaldatakse ühtset arvutusmeetodit.

(5)

Ülekompenseerimise vältimiseks tuleks eriti tähelepanelikult hinnata sama liikmesriigi või liidu territooriumil asuvate ettevõtjate võrdluskulusid nendele toodetele või tootekategooriatele, mille põhjal määratakse kindlaks lisakulud.

(6)

On tooteid või tootekategooriaid, mille puhul võrdlus- või mõõtmiskriteeriumid liikmesriigi territooriumil puuduvad. Sellisel juhul määratakse võrdluskulu lisakulu arvutamiseks kindlaks nii, et võrreldakse samaväärse toote või toodete kategooriate kulu, mis tekkis ettevõtjatel liidu territooriumi mandriosas.

(7)

Arvestades erisuguseid turustamistingimusi asjaomastes äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma õigus määrata neile ette nähtud kogueraldise raames kindlaks hüvituskõlblikud kalandus- ja vesiviljelustooted, maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.

(8)

Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissummad tasemel, mis võimaldab asjakohaselt tasaarvestada äärepoolseimate piirkondade teatavate ebasoodsate tingimuste tõttu tekkivad lisakulud ja vältida ülekompenseerimist. Selleks tuleks hüvitissumma kindlaksmääramisel arvesse võtta ka muid riikliku sekkumise viise, sealhulgas mis tahes riigiabi, millest teatatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 ja määruse (EL) nr 508/2014 artikli 73 kohaselt, ja mis mõjutab lisakulude suurust.

(9)

Selleks et tagada lisakulude ühtlustatud esitamine, on vaja esitada lisakulud eluskaalu tonnides, mis on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (3) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 409/2009, (4) millega kehtestatakse Euroopa Liidu ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid värske ja värskelt soolatud töödeldud kala suhtes, et püügi seire eesmärgil arvestada töödeldud kala kaal ümber eluskaaluks.

(10)

Selleks et tõendada, et ülemäärast hüvitamist ei esine, peaksid liikmesriigid lisama rakendamise aastaaruandesse asjakohase teabe hüvitamissüsteemi rakendamise kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 508/2014 artikli 114 lõikes 2.

(11)

Selleks et oleks võimalik viivitamata kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmeid, arvestades, et kulud on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi jaoks rahastamiskõlblikud juba alates 1. jaanuarist 2014 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikli 65 lõikele 2, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse kriteeriumid selliste lisakulude arvutamiseks, mis on ettevõtjatel tekkinud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 määratletud rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimates piirkondades teatavate kalandus- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel nende piirkondade konkreetsete ebasoodsate tingimuste tõttu.

Artikkel 2

1.   Artiklis 1 osutatud lisakulud arvutatakse eraldi iga järgmise tegevuse puhul:

a)

kalapüük;

b)

kalakasvatus;

c)

töötlemine;

d)

turustamine.

2.   Iga lõikes 1 osutatud tegevuse kohta arvutatakse kuluartiklite kaupa lisakulud vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 72 osutatud hüvituskavale iga toote ja tootekategooria eest, mille liikmesriik on kindlaks määranud kui hüvituskõlbliku.

3.   Lisakulud määratakse iga kuluühiku kohta kindlaks asjaomastes äärepoolseimates piirkondades ettevõtjatele tekkinud kulude vahena, mida on vähendatud mis tahes liiki riikliku sekkumisega, mis mõjutab lisakulude suurust, ning asjaomase liikmesriigi ettevõtjatel mandril tekkinud võrreldavate kuludega.

4.   Erandina lõikest 3 määratakse konkreetsete toodete või tootekategooriate kuluartiklite puhul, millel ei ole võrdluskriteeriume või mõõtmiskriteeriume liikmesriigi mandriosa territooriumil, lisakulud kindlaks, võrreldes samaväärsete toodete või tootekategooriate kuludega, mis on tekkinud ettevõtjatel liidu territooriumi mandriosas.

5.   Lisakulude arvutamisel võetakse arvesse mis tahes riiklikku sekkumist, sealhulgas kogu riigiabi, millest on teatatud vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 73.

Artikkel 3

1.   Lisakulude arvutamisel tuleb lähtuda üksnes kuludest, mis tekivad äärepoolseimates piirkondades teatavate ebasoodsate tingimuste tõttu.

2.   Lisakulude arvutamisel võetakse aluseks aastane keskmine registreeritud hind.

3.   Lisakulud väljendatakse eurodes eluskaalu tonni kohta ja vajaduse korral konverteeritakse lisakulu kõik komponendid eurodesse eluskaalu tonni kohta.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 791/2007, 21. mai 2007, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava (ELT L 176, 6.7.2007, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 409/2009, 18. mai 2009, millega kehtestatakse ühenduse ümberarvestustegurid ja töötlemisviisi koodid, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks, ning muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83 (ELT L 123, 19.5.2009, lk 78).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).


Top