Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
WTO – teenustekaubanduse leping

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.

This summary is archived.
Multilingual display
Miscellaneous information
  • Archived: true
Text

WTO – teenustekaubanduse leping

 

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb ELi nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping – teenustega kauplemisega seotud aspektid

MIS ON OTSUSE JA LEPINGU EESMÄRK?

Otsusega kinnitatakse Euroopa Ühenduse (praegune Euroopa Liit – EL) nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping, mis hõlmab teenustekaubanduse üldlepingut.

PÕHIPUNKTID

Teenustekaubanduse üldleping (GATS) on esimene mitmepoolselt kinnitatud eeskirjade kogum, mis reguleerib rahvusvahelist teenustekaubandust. See koosneb kolmest osast:

  • üldeeskirjade kogum, mis sisaldab põhilisi nõudeid kõigile Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetele;
  • iga WTO liikme turulepääsuga seotud konkreetsete kohustuste loendid ja
  • lisad, milles sätestatakse erinevate sektorite suhtes kohaldatavad eritingimused.

ÜLDEESKIRJAD

  • GATS-leping kehtib kõikidele teenustele kõigis sektorites, välja arvatud riigiasutuste teenused. See kehtib ka kõikidele teenuste suhtes kohaldavatele meetmetele, mis on võetud valitsuse kõigil tasanditel (keskvalitsus, piirkondlik, kohalik jne). Lepingus on kindlaks määratud neli teenuse osutamise meetodit:
    • teenuse osutamine ühe liikme territooriumilt mis tahes teise liikme territooriumile (nt rahvusvahelised telefonikõned);
    • teenuse osutamine ühe liikme territooriumil mis tahes teise liikme tarbijale (nt turism);
    • teenuse osutamine liikme kaubandusesinduse kaudu teise liikme territooriumil (nt pangandusteenused);
    • teenuse osutamine ühest liikmesriigist pärit isikute kaudu, kes viibivad ajutiselt ja töötavad teise liikme territooriumil (nt ehitusprojektidel või modellid ja konsultandid).
  • Lepingu aluseks on enamsoodustuskorra (MFN) põhimõte, mille kohaselt kohtleb iga liikmesriik teise liikmesriigi ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui enda või muude riikide ettevõtteid. Siiski on erandeid konkreetsetele teenindavatele tegevusaladele, mis on arvatud enamsoodustuskorra nõude erandite nimekirja. Tegelikult võiks iga riigi valitsus kehtestada piirangud välisfirmade juurdepääsuks kõnealuse riigi turule.
  • Lisaks võivad vabakaubanduslepingu või tolliliiduga ühinevad riigid liberaliseerida omavahelise teenustekaubanduse, ilma et peaksid laiendama lepingut teistele GATSi liikmetele. Nende kahepoolne või piirkondlik leping peab siiski hõlmama hulgaliselt sektoreid ja selle eesmärk peab olema vähendada või vältida diskrimineerimist.
  • Võimalikult suure läbipaistvuse tagamiseks peavad riikide valitsused lepingu kohaselt avaldama kõik asjaomased õigusnormid. Neid meetmeid tuleb rakendada mõistlikult, objektiivselt ja erapooletult.
  • Valitsuste vahel sõlmitud kahepoolsed kvalifikatsiooni tunnustamise lepingud peavad olema avatud teistele liikmetele, kes soovivad nimetatud lepingutega liituda. Lisaks peab iga liige tagama, et monopolid ja teenuse ainuosutajad ei kuritarvita oma positsiooni. Samuti peavad liikmed konsulteerima seoses võimalike viisidega, kuidas kaotada äritavad, mis võivad piirata konkurentsi.
  • Rahvusvahelisi ülekandeid ja makseid jooksvate tehingute eest, mis on seotud konkreetsete GATSi alusel võetud kohustustega, ei tohi piirata, välja arvatud teatavatel tingimustel ja maksebilansi probleemide korral.

Konkreetsed kohustused

  • Turulepääsu ja võrdse kohtlemise eeskirjad ei ole üldnõuded, vaid konkreetsed kohustused, mis on kirjas GATSile lisatud kohustuste loendis ning moodustavad lepingu lahutamatu osa. Nendes kohustuste loendites määratakse kindlaks teenused ja tegevused, millele on tagatud turulepääs, ning sätestatakse turulepääsu tingimused. Konsolideerimise järel saab neid kohustusi muuta või tühistada ainult pärast asjaomase riigiga peetud läbirääkimisi hüvitise asjus.
  • Seega peab iga liige kohtlema kõigi teiste liikmete teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui on märgitud kohustuste loendis.
  • Lepingu aluseks on ka võrdse kohtlemise põhimõte. Tegelikult kohtleb iga liikmesriik oma kohustuste loendis märgitud sektorites ning ettenähtud tingimustel teise liikmesriigi tooteid vähemalt sama soodsalt kui oma riigi tooteid.

Järkjärguline liberaliseerimine

GATS näeb ette läbirääkimiste alustamist viie aasta jooksul, et saavutada teenuskaubanduse liberaliseerimise kõrgem tase. Liberaliseerimise eesmärk on suurendada kohustuste loendites võetud kohustusi ja vähendada valitsuste võetud meetmete ebasoodsat mõju.

Valdkondlikud küsimused

GATSi koosseisu kuuluvad mitmed lisad, mis on seotud erinevate teenindussektoritega. Nende lisade eesmärk oli võtta arvesse kõnealuste sektorite teatavaid eriomadusi.

  • Füüsiliste isikute liikumist käsitlev lisa lubab valitsustel pidada läbirääkimisi erikohustuste asjus, mis on seotud isikute ajutise viibimisega riigi territooriumil teenuste osutamiseks. Lepingu kohaldamisalasse ei kuulu alalised töökohad ega kodakondsuse või elukohaga seotud meetmed.
  • Õhuveoteenuseid käsitleva lisaga jäetakse GATSi kohaldamisalast välja liiklusõigused ja nende õigustega seotud teenused (peamiselt kahepoolsed lennuteenuse lepingud, millega antakse maandumise õigus). Samas kohaldatakse GATSi õhusõidukite remondi- ja hooldusteenustele, õhutranspordi teenuste müügile ja turustamisele ning arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenustele.
  • Lisas, mis käsitleb finantsteenuseid (eriti pangandus- ja kindlustusteenuseid) tunnistatakse, et valitsusel on õigus võtta meetmeid investorite, hoiustajate ja kindlustusvõtjate kaitseks. Lepingu kohaldamisalast on välja jäetud keskpankade osutatavad teenused.
  • Peale selle sätestatakse telekommunikatsiooni käsitlevas lisas, et valitsused peavad andma mis tahes muu liikme teenuseosutajale juurdepääsu üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

LEPINGU RAKENDAMINE

Institutsioonilised eeskirjad

Need eeskirjad on seotud eelkõige konsulteerimise ja vaidluste lahendamisega ning teenustekaubanduse nõukogu loomisega.

Läbirääkimiste jätkamine

  • Uruguay vooru lõpus leppisid valitsused kokku, et läbirääkimisi jätkatakse neljas valdkonnas:
    • põhiline telekommunikatsioon;
    • meretransport;
    • isikute liikumine ja
    • finantsteenused.
  • Edasised läbirääkimised pidid toimuma subsiidiumide, riigihangete ja kaitsemeetmete asjus.

MIS AJAST OTSUST JA LEPINGUT KOHALDATAKSE?

  • Otsust kohaldatakse alates 22. detsembrist 1994.
  • Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1995.

TAUST

Lisateave: EL ja WTO (Euroopa Komisjoni veebileht).

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1–2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 3–10)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 28. novembri 1997. aasta otsus 97/838/EÜ ühenduse pädevusse kuuluvaid Euroopa Ühenduse nimel tunnustatavaid Maailma Kaubandusorganisatsiooni telekommunikatsiooni põhiteenuseid käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 45–58)

Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/61/EÜ Euroopa Ühenduse nimel tema pädevusesse kuuluvates küsimustes Maailma Kaubandusorganisatsiooni finantsteenuste läbirääkimiste tulemuste kinnitamise kohta (EÜT L 20, 27.1.1999, lk 38–39)

Viimati muudetud: 18.04.2017

Top