Euroopa Kontrollikoda

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 287

Euroopa Liidu Kontrollikoja kodukord

MIS ON ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 287 JA KODUKORRA EESMÄRGID?

Euroopa Kontrollikoda on ELi väline audiitor. Euroopa Kontrollikoda hoiatab riskide eest, teeb kinnitavaid avaldusi, viitab puudustele ja headele tavadele ning pakub poliitikakujundajatele ja seadusandjatele suuniseid, kuidas parandada ELi poliitikameetmete ja programmide juhtimist. Euroopa Kontrollikoda tegutseb ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Kontrollikoja ülesanded on toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Euroopa Kontrollikoda koostab endale ise kodukorra, mille peab seejärel kinnitama nõukogu. See reguleerib Euroopa Kontrollikoja sisemist töökorraldust. Kodukorras käsitletakse muuhulgas järgmist:

• kontrollikoja korraldus (liikmete ametisse nimetamine, ametiajad, kontrollikoja ülesanded, presidendi valimine);
• töökorraldus (kontrollikoja ja auditikodade istungid, kontrollikoja otsuste langetamine, auditikojad ja komisjonid, auditid ning aruannete, arvamuste, tähelepanekute ja kinnitavate avalduste ettevalmistamine).

PÕHIPUNKTID

Koosseis ja ülesehitus

• Kontrollikoda on kollegiaalkogu, st selle liikmed vastutavad tehtud otsuste ja võetud meetmete eest ühiselt. Selle koosseisu kuulub 27 liiget – üks liige igast ELi liikmesriigist. Kontrollikoja liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks ja neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada. Ametisse nimetamiseks peavad liikmed kuuluma või olema kuulunud oma liikmesriigis välisesse auditeerimisasutusse või olema selles ametis eriliselt pädevad. Euroopa Kontrollikoja liikmete suhtes kohaldatakse käitumisjuhendit, mis reguleerib nende sõltumatust, erapooletust, ausust, pühendumust, kollegiaalsust, konfidentsiaalsust, vastutust ja kohustusi pärast ametist lahkumist.
• Liikmed nimetavad endi hulgast ametisse presidendi, kelle ametiaeg kestab kolm aastat (võimalik tagasi valida). Presidendi ülesanded on muuhulgas järgmised:
  • kutsuda kokku ja juhatada kontrollikoja istungeid;
  • tagada kontrollikoja otsuste täitmine;
  • tagada kontrollikoja osakondade (sh protokolli ja visiitide, teabevahetuse, õigusküsimuste ja siseauditi osakonna) nõuetekohane töö ning selle erinevate tegevuste hea juhtimine;
  • nimetada esindaja kohtuvaidlusteks, millesse kontrollikoda on kaasatud;
  • esindada kontrollikoda välissuhetes ja suhtlemisel teiste ELi institutsioonidega.
• Kontrollikojal on peasekretär, kes vastutab kontrollikoja sekretariaadi igapäevase töö juhtimise ning asutuse haldamise, rahaasjade ja abiteenistuste, personali, infotehnika ja tõlgete eest.
• Kontrollikoda moodustab ka auditikodasid ja komiteesid.
  • Auditikojad võtavad vastu arvamusi, eriettekandeid ja konkreetseid aastaaruandeid. Nad valmistavad ette kontrollikoja poolt vastuvõetavad dokumendid, nagu aastaaruanded ELi eelarve kohta.
  • Komiteed (nt halduskomitee ja auditikomitee) tegelevad haldusküsimustega ning teevad teabevahetuse ja strateegiaga seotud otsuseid.

Kontrollikoja ülesanded

• Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu väline audiitor. Selle aruanded ja arvamused on ELi aruandlusahela oluline osa. Neid kasutatakse ELi poliitikameetmete ja programmide rakendamise eest vastutavate isikute vastutuselevõtmiseks: komisjon, teised ELi institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide haldusasutused.
• Euroopa Kontrollikoda hoiatab riskide eest, teeb kinnitavaid avaldusi, viitab puudustele ja headele tavadele ning pakub poliitikakujundajatele ja seadusandjatele suuniseid, kuidas parandada ELi poliitikameetmete ja programmide juhtimist, et need oleksid kulutõhusad.

Auditid

Need

• põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral kontrollitakse kohapeal ELi muudes institutsioonides;
• toimuvad ELi nimel tulusid või kulusid haldava mis tahes organisatsiooni ruumides;
• toimuvad liikmesriikides ja mujal maailma riikides, sealhulgas iga ELi eelarvest makseid vastu võtva füüsilise või juriidilise isiku ruumides.

Kontrollikoda kui ELi väline audiitor teeb koostööd riiklike ametiasutuste ja ELi institutsioonidega. Lisaks võib kontrollikoda nõuda ELi institutsioonidelt ja asutustelt, ELi eelarvest makseid vastu võtvatelt organisatsioonidelt ja riiklikelt auditeerimisasutustelt mis tahes teavet, mida ta vajab oma ülesande täitmiseks.

Strateegia ja tööprogrammid

• Avaliku sektori auditeerimise arengus esirinnas püsimiseks kavandab Euroopa Kontrollikoda oma strateegilise arengu ja auditi prioriteedid ette. Selle põhieesmärgid on sätestatud mitmeaastastes strateegiates.
• Kontrollikoda võtab igal aastal vastu töökava, milles on loetletud auditeerimisülesannetega seotud prioriteedid. Nimetatud töökava avaldatakse ja kontrollikoja president esitab selle Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile.

Iga-aastane täitmisele heakskiidu andmise menetlus

• Kontrollikojal ei ole kohtulikke õigusi ja seega ka õigust sanktsioone määrata. Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aastaaruande, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Aruandes käsitletakse ELi eelarve ja Euroopa Arengufondide haldamist pädevate institutsioonide poolt. See on Euroopa Parlamendi otsustusprotsessi põhiosa seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega komisjonile.
• Kontrollikoda teeb ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitava avalduse, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning eelarve täitmise korrektsust vastavalt asjaomastele eeskirjadele. Lisaks võib kontrollikoda esitada mis tahes ajal tähelepanekuid konkreetsete küsimuste kohta, esmajoones eriaruannete kujul, või vaadata läbi aruandeid ja esitada arvamusi, kui kontrollikoda on seaduslikult kohustatud seda tegema, mõne teise ELi institutsiooni taotlusel või omal algatusel.
• Kontrollikoda otsustab istungil aastaaruande vastuvõtmise oma liikmete häälteenamusega. Istungid ei ole avalikud, kui kontrollikoda ei otsusta teisiti. Kontrollikoda võib samuti määratleda juhtumipõhiselt otsused, mis võetakse vastu kirjaliku menetlusega.
• Auditeerimisel tekkinud pettuse kahtluse või ELi vahendite kasutamisel eeskirjade rikkumise avastamisel teavitab Euroopa Kontrollikoda sellest Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) või Euroopa Prokuratuuri.

MIS AJAST KODUKORDA KOHALDATAKSE?

Kodukorda kohaldatakse alates 1. juunist 2010.

TAUST

Luksemburgis asuv kontrollikoda asutati 1977. aastal ja on alates 1992. aastast täieõiguslik ELi institutsioon.

Lisateave:

• Euroopa Kontrollikoja õigusraamistik (Euroopa Kontrollikoda)
• Otsus 21-2021, millega sätestatakse kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjad (Euroopa Kontrollikoda)
• ELi eelarve (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 7. Jagu – Kontrollikoda – Artikkel 287 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 248) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 170–171)

Euroopa Liidu Kontrollikoja kodukord (ELT L 103, 23.4.2010, lk 1–6)

Vt konsolideeritud versioon.

SEONDUV DOKUMENT

Kontrollikoja endiste ja praeguste liikmete käitumisjuhend (ELT L 128, 2.5.2022, lk 102–113)

Viimati muudetud: 02.05.2022