Euro müntidega sarnanevad medalid ja märgid

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Selles sätestatakse ühtsed tingimused euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide tootmise kohta, et kaitsta kodanikke segiajamise või pettuse riski eest.
• Selles määratletakse ühelt poolt euroga seotud kirja kasutamise tingimused ja teiselt poolt medalite või märkide ja euro müntide tehnilise sarnasuse määr.

PÕHIPUNKTID

• Määruse eesmärk on kaitsta inimesi euro müntide nendega väga sarnaste metallist esemete (nagu medalite ja müntide) segiajamise või pettuse riski eest. Selliseid medaleid ja märke võidakse ekslikult pidada seaduslikuks maksevahendiks (võtta vastu, kui neid pakutakse maksmisel, nagu münte või rahatähti), kuid lisaks võidakse neid ebaseaduslikult kasutada euro müntide asemel.
• Käesoleva määruse eesmärkidel määratletakse medaleid ja märke metallesemetena, millel on euro mündi taoline välimus ja/või tehnilised omadused, kuid mis ei ole emiteeritud osalevate riikide õigusnormide ega osalevate muude kui ELi riikide või muude välismaiste õigusnormide kohaselt, ning mis seetõttu ei ole seaduslikuks maksevahendiks.
• Määrusega keelatakse selliste medalite ja märkide valmistamine ja müük ning nende import ja levitamine (müügiks või muul kaubanduslikul eemärgil), millel on ühisrahaga sarnanevad visuaalsed tunnusjooned või omadused.
• Medalite ja märkide pinnal ei tohi olla
  • kirja „euro” või „euro sent” ega
  • euro tähist.
• Samuti ei tohi nendel leiduda
  • mingit kujundust, mis on sarnane euro mündi kujundusega;
  • Euroopa Liidu (EL) riikide riiklikku suveräänsust sümboliseerivaid kujundeid;
  • euro müntide serva kuju ega kujundust.
• Viimaseks ei tohi medalid ja mündid olla sama suurusega, nagu euro mündid. Euroopa Komisjon peab määrama kindlaks, kas mingi metallist ese on medal või märk ja kas neile kohaldatakse käesoleva määruse keelde.
• Medalid ja märgid, millel on kiri „euro” või „euro sent” või euro tähis ilma asjaomase nimiväärtuseta, ei ole keelatud, kui nende suurus erineb piisavalt euro müntidest ja nende kujundus ei sarnane eelpool loetletud kujundusele ega sümbolitele. Kui nende suurus on siiski väga sarnane, peab nende keskel olema ava, need peavad olema kujult kuni kuue nurgaga hulknurksed, valmistatud kullast, hõbedast või plaatinast või jääma järjepidevalt väljapoole määratletud vahemikke.
• Komisjon võib anda erilubasid kirjade „euro”, „euro sent” või euro tähise kasutamiseks, kui puudub segiajamise oht. Sellisel juhul peab ELi riigi asjaomane majandustegevuses osaleja olema medali või märgi pinnal selgelt identifitseeritud.
• Kui medalile või märgile on märgitud ka asjaomane nimiväärtus, peab selle aversile või reversile olema kantud märge „ei ole seaduslik maksevahend”.
• Euroalal ainsa seadusliku maksevahendina ringlevate euro müntide nimiväärtused ja tehnilised näitajad on sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 729/2014.
• Enne käesoleva määruse jõustumist emiteeritud medaleid ja märke võib kasutada kuni 2009. aasta lõpuni tingimusel, et neid ei kasutatud euro müntide asemel. Kõnealused medalid ja märgid tuleb registreerida vastavalt ELi riikides kehtivale korrale ning teave edastada Euroopa tehnika- ja teaduskeskusele.
• Käesolevat määrust kohaldatakse kõigis ELi riikides, kes võtsid euro kasutusele 2002. aastal (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome). Määrusega (EÜ) nr 2183/2004, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 47/2009, laiendatakse selle kohaldamisala ELi riikidele, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud. ELi riigid pidid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning rakendama need 1. juuliks 2005.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 21. detsembrist 2004.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 6. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2182/2004 euro müntidega sarnanevate medalite ja märkide kohta (ELT L 373, 21.12.2004, lk 1–6)

Määruse (EÜ) nr 2182/2004 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 02.02.2017