Schengeni ala

 

KOKKUVÕTE:

Schengeni acquis – Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel

Schengeni acquis – konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta

MIS ON SCHENGENI ALA EESMÄRK?

• Selle eesmärk on võimaldada Euroopa Liidu (EL) elanikel reisida üle ELi liikmesriikide sisepiiride ilma piirikontrolli läbimata või oma passi esitamata.
• Sisepiiride avamine on Schengeni üks külg. Teine on oma kodanike turvalisuse tagamine. See hõlmab Schengeni alasse mittekuuluvate riikide kodanike ELi sisenemisel ühtsete kontrollikriteeriumide karmistamist ja rakendamist ühistel välispiiridel, piirivalve ning siseriiklike politsei- ja kohtuasutuste koostöö arendamist ning keerukate teabevahetussüsteemide kasutamist.
• Schengeni acquis’d on muudetud uute riikide alaga ühinemise tõttu ja sellesse on inkorporeeritud uued ELi õigusaktid.

PÕHIPUNKTID

Koostöö

Schengeni koostöö arenes esialgsest vaid mõne valitsuse vahelisest kavast täiemahuliseks ELi poliitikavaldkonnaks. See on toimunud järgmistes etappides.

• 1985. Belgia, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad (viis tollel ajal kümnest Euroopa Majandusühenduse riigist, nüüd ELi liikmesriigid) allkirjastavad Luksemburgi Schengeni külas lepingu nende sisepiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta.
• 1990. Samad viis riiki allkirjastavad lepingut täiendava Schengeni konventsiooni, millega sätestatakse meetmed ja kaitseabinõud sisepiiridel kontrolli kaotamise jõustamiseks.
• 1995. Algab Schengeni tegevuskava rakendamine, milles osaleb seitse ELi liikmesriiki.
• 1997. Amsterdami lepinguga tuuakse Schengeni acquis ELi õigusraamistiku alla.

Liikmed

• Algul viie asutajaliikmega Schengeni ala hõlmab nüüd kõiki liikmesriike (välja arvatud Bulgaaria, Iirimaa, Küpros ja Rumeenia) ja nelja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riiki: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
• Alates 1. jaanuarist 2023 on tühistatud Horvaatia ja teiste Schengeni ala riikide vahelistel sisemaistel maa- ja merepiiridel toimuv isikute kontroll ning Schengeni acquis’d on Horvaatia suhtes täielikult kohaldatud (nõukogu otsus (EL) 2022/2451).

Sisepiirikontrollid

• Kõik mis tahes kodakondsusega isikud võivad ületada Schengeni ala sisepiiri ilma kontrollita.
• Siseriiklikud ametiasutused võivad piiril või piirialadel teostada pistelisi politseikontrolle, kui need põhinevad üldisel teabel ja kogemusel ning ei ole süstemaatilised passikontrollid.
• Isikud on kohustatud kaasas kandma teatavaid reisidokumente olenevalt sellest, kas nad on ELi kodanikud, kolmandast riigist pärinevad pereliikmed või kolmandate riikide kodanikud.
• Tõsise ohu korral avalikule korrale või sisejulgeolekule võib Schengeni riik erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli, esialgu kuni 30 päevaks. Sellest peab ta teavitama teisi Schengeni riike, Euroopa Parlamenti, Euroopa Komisjoni ja üldsust.

Välispiirid

Schengeni ala on järkjärguliselt tugevdanud kontrolli oma välispiiridel, konsolideerides selle ühtsesse eeskirjade raamistikku. Need eeskirjad hõlmavad nüüd järgmist:

• viis, kuidas viiakse läbi ELi välispiiri ületavate inimeste kontrolle vastavalt Schengeni piirieeskirjadele;
• sisenemistingimuste ühtlustamine ühise viisapoliitika ja lühiajaliste viisade (kuni kolm kuud) suhtes kehtivate eeskirjadega;
• tihedam politseikoostöö piiriülese järelevalve ja jälitustegevuse õigusega;
• tihedam õigusalane koostöö kiirema väljaandmissüsteemi kaudu ja kohtuotsuste täitmise jurisdiktsioonidevahelise ülekandmisega.

Schengeni infosüsteem (SIS)

See suuremahuline elektrooniline andmebaas

• toetab välispiirikontrolli ja õiguskaitsealast koostööd Schengeni riikide vahel;
• loodi aastal 1995 ja seda on hiljem täiendatud, viimati 2018. aastal uute rände- ja julgeolekuprobleemide tõttu;
• sisaldab teavet järgmiste kohta:
  • kahtlusalused,
  • isikud, kel puudub õigus ELi siseneda või seal viibida,
  • teadmata kadunud isikud,
  • varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud vara;
• seda kasutavad riigi ametiasutused, kes vastutavad järgmiste valdkondade eest:
  • piirikontrollid,
  • politsei- ja tollikontrollid,
  • kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamine ja kohtulik uurimine enne süüdistuse esitamist,
  • viisad ja elamisload;
• võimaldab andmetele ligipääsu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametile ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile.

Viisainfosüsteem (VIS)

Viisainfosüsteemi kaudu saavad Schengeni riigid vahetada viisateavet, eelkõige lühiajaliste viisataotluste kohta. Nagu Schengeni infosüsteemi, haldab ka seda Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA).

Liitumistingimused

Schengeni alaga liituda soovivad riigid peavad vastama teatud tingimustele ja peavad

• kontrollima oma välispiiri ja väljastama ühtseid Schengeni viisasid;
• tegema koostööd muude riiklike õiguskaitseasutustega, et tagada kõrge julgeoleku tase;
• kohaldama ühtseid Schengeni eeskirju (mida nimetatakse Schengeni acquis’ks), näiteks teostama maa-, mere- ja õhupiiride kontrolli, väljastama viisasid, toetama politseikoostööd ja kaitsma isikuandmeid;
• kasutama Schengeni infosüsteemi.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Algselt seitset liikmesriiki hõlmav Schengeni leping jõustus 26. märtsil 1995, kaotades sisepiiridel piirikontrolli.

TAUST

Lisateave

• Schengeni ala (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENDID

Schengeni acquis – Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline Leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (ELT L 239, 22.9.2000, lk 13–18)

Schengeni acquis – Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (ELT L 239, 22.9.2000, lk 19–62)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27–84)

Määruse (EL) 2019/817 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39–58)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99–137)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27–37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 16.01.2023