Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2001/42/EÜ – keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv (KSH)

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Direktiivi eesmärk on tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning keskkonnakaalutlustega arvestamine kavade ja programmide koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise ajal.
  • See edendab säästvat arengut, tagades teatavate kavade ja programmide keskkonnahindamise, millel on tõenäoliselt keskkonnale oluline mõju.

PÕHIPUNKTID

  • Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiiviga hõlmatud avalikele kavadele ja programmidele tuleb nende koostamise ajal ja enne vastuvõtmist teha keskkonnamõju hindamine.
  • Direktiivis sätestatakse menetlus ja sammud, mille järgi tuleb direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kavasid ja programme hinnata. Need sammud on:
    • kohaldaimisala määramine;
    • keskkonnaaruande koostamine;
    • avalik arutelu ja kaasamine;
    • otsuste tegemine; ja
    • järelevalve.
  • Direktiiv näeb ette ka selliste kavade ja programmide läbivaatamise, milles määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil või mille puhul on tegemist kavade või programmide väiksemate muudatustega või kavade ja programmidega, mis erinevad artikli 3 lõikes 2 loetletutest, kuid millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele. ELi riikide vabadus otsustada teatavate kavade ja programmide läbiviimise üle on piiratud II lisas olevate olulisuskriteeriumitega ning direktiivi üldise eesmärgiga, milleks on kõrgematasemelise keskkonakaitse tagamine.
  • Otsuste tegemise varases etapis tuleb järgida kindlaid eeskirju, mis kehtivad kavade ja programmide väljatöötamise kohta, näiteks:
    • aruande koostamine tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta;
    • avalikkuse ja keskkonnaasutuste teavitamine ja nendega konsulteerimine;
    • piiriüleste konsultatsioonide läbiviimine ELi riikidega, keda kava või programm võib mõjutada;
    • meetmete tuvastamine olulise keskkonnamõju käsitlemiseks ja jälgimiseks.
  • See direktiiv kohaldub alljärgnevate avalike kavade ja programmide (ja nende muudatuste) suhtes, mille on koostanud ja/või vastu võtnud pädev asutus ja mille suhtes kohalduvad siseriiklikud õigusnormid:
    • kavad ja programmid, mis koostatakse kindlatele sektoritele (põllumajandus, metsandus, kalandus, energia, tööstus, transport, jäätmehooldus, veemajandus, telekommunikatsioon, turism, asulaplaneerimine ja maakasutus) ja millega luuakse raamistik nõusoleku saamiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi kohaldamisalasse jäävatele projektidele;
    • kavad ja programmid, mida tuleb hinnata „elupaikade“ direktiivi artiklite 6 ja 7 alusel;
    • kavad ja programmid, millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis ei kuulu KMH-direktiivi alla (ei ole piiratud eespool loetletud sektoritega) ja millel ELi riikide arvates võib olla oluline keskkonnamõju. ELi riigid võivad selle kindlaks teha üksikjuhtumite uurimise või kava- ja programmiliikide kindlaksmääramise või mõlema lähenemisviisi ühitamise teel.
  • Väiksemad muudatused kavades ja programmides ning kavad ja programmid väikeste piirkondade kasutamiseks kohalikul tasandil ainult siis, kui neil võib olla oluline keskonnamõju („läbivaatamine“).
  • Direktiiv ei hõlma kavu ja programme, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega ega finants- või eelarvekavasid ja -programme.
  • Keskkonnaaruandes peab olema järgmine teave:
    • kava või programmi sisu ja peamine eesmärk, samuti seosed teiste asjaomaste kavade ja programmidega;
    • praegune keskkonnaolukord ja selle tõenäoline areng, kui kava või programmi ei viida ellu;
    • iga valdkonna keskkonnaomadused, mida kava või programm võib oluliselt mõjutada;
    • kava või programmi seisukohalt asjakohased olemasolevad keskkonnaprobleemid, eelkõige Natura 2000 võrgustikus olevate piirkondadega seotud keskkonnaprobleemid;
    • riiklikud, ELi või rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid, mis on seotud kõnealuse kava või programmiga;
    • kava või programmi elluviimise oluline tõenäoline keskkonnamõju;
    • meetmed, millega plaanitakse ennetada, vähendada ja korvata olulist negatiivset keskkonnamõju;
    • teiste alternatiivide valimise põhjuste ülevaade;
    • hindamise läbiviimise kirjeldus;
    • kavandatud järelevalvemeetmed;
    • eespool esitatud teabe mittetehniline kokkuvõte.
  • Kava või programmi eelnõu ja keskkonnaaruanne tehakse kättesaadavaks keskkonnaküsimustega tegelevatele asutustele ja avalikkusele. Asutustel ja avalikkusel peab olema võimalus kava või programmi eelnõu kohta seisukoha väljendamiseks nii varases etapis kui ka mõistliku aja jooksul enne kava või programmi vastuvõtmist või menetlusse andmist.
  • Kava või programmi koostamise eest vastutav ELi liikmesriik peab saatma kava või programmi eelnõu koopia koos keskkonnaaruandega teistele ELi liikmesriikidele:
    • kui liikmesriik leiab, et kava või programm avaldab keskkonnamõju teistele ELi liikmesriikidele;
    • teiste ELi liikmesriikide nõudmisel.
  • Teised ELi liikmesriigid võivad alustada vastutava ELi liikmesriigiga konsultatsioone kava või programmi piiriülese mõju ning selle vähendamiseks või vältimiseks kavandatavate meetmete üle.
  • Pädev asutus peab kava või programmi koostamisel ja enne selle vastuvõtmist arvesse võtma keskkonnaaruannet, asjaomaste asutuste ja avalikkuse arvamusi ning piiriüleste konsultatsioonide tulemusi.
  • Kava või programmi vastuvõtmisel peab vastutav ELi riik teavitama kõiki asjaomaseid osapooli, kellega on konsulteeritud, ning tegema neile kättesaadavaks järgmise:
    • vastuvõetud kava või programm;
    • kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on keskkonnakaalutlused integreeritud, ja keskkonnamõju hindamise aruanne;
    • arvamused ja konsultatsioonide tulemused;
    • põhjused kava või programmi vastuvõtmiseks sellisel kujul;
    • tarvitusele võetud järelevalvemeetmed.
  • ELi riigid võivad esitada kooskõlastatud või ühise menetluse, et vältida mitmekordset hindamist kavade ja programmide puhul, millele on ette nähtud hindamine üheaegselt selle direktiivi ja teiste ELi õigusaktide järgi.
  • KSH-direktiivi järgi läbi viidud keskkonnahinnang ei tühista kohustust viia läbi KMH-direktiivis nõutud hindamist või täita muid ELi õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
  • 21. juuliks 2006. aastaks ja seejärel iga seitsme aasta järel esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamise kohta.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 21. juulist 2001. aastast. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 21. juuliks 2004. aastaks.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30–37)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50)

Direktiivi 92/43/EMÜ hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on ainult dokumentaalne väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1–21)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/42/EÜ kohaldamise ja tõhususe kohta (KOM(2009) 469 (lõplik), 14.9.2009)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile vastavalt direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 12 lõikele 3 (COM(2017) 234 final, 15.5.2017)

Viimati muudetud: 15.09.2017

Top