Suunised kaubandusmõju mõiste kohta

 

KOKKUVÕTE:

Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklites 101 ja 102 sätestatud kaubandusmõju mõiste kohta

MIS ON SUUNISTE EESMÄRK?

• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 81) keelatakse kartellid* ja käitumine, mis takistab, piirab või moonutab konkurentsi (vertikaalsed* ja horisontaalsed kokkulepped*) teatavate eranditega (täpsustatud artikli 101 lõikes 3).
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 102 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 82) keelatakse turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ettevõtjate poolt.
• Neid kahte artiklit kohaldatakse ainult siis, kui on võimalik kindlaks teha, et kokkulepped ja tavad võivad märkimisväärselt mõjutada ELi riikide vahelist kaubandust.
• Nende Euroopa Komisjoni suuniste eesmärk on selgitada ja kehtestada meetodid, kuidas rakendada kaubandusmõju mõistet ELi riikide vahelisele kaubandusele konkurentsijuhtumite puhul, kajastades seega Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat.

PÕHIPUNKTID

• Kui ELi toimimise lepingu artikli 101 puhul on kokkulepe tervikuna võimeline mõjutama ELi riikide vahelist kaubandust, kohaldatakse ELi õigust kogu kokkuleppe suhtes, kaasaarvatud ka kokkuleppe need osad, mis eraldiseisvalt ELi riikide vahelist kaubandust ei mõjuta Kui samade lepinguosaliste lepingulised suhted hõlmavad mitut tegevusala, võib neid lugeda kokkuleppe lahutamatuks osaks ainult siis, kui nad on omavahel otseselt seotud ja kuuluvad ühtsesse ärisuhete süsteemi. Vastupidisel juhul loetakse iga tegevusala puudutav osa eraldi kokkuleppeks.
• ELi toimimise lepingu artikli 102 puhul peab kuritarvitamine mõjutama ELi riikide vahelist kaubandust. Teguviisi, mis moodustab osa turgu valitseva ettevõtja terviklikust strateegiast, tuleb hinnata selle kogumõju seisukohast. Kui turgu valitsev ettevõtja rakendab mitut tegevust sama eesmärgi saavutamiseks, näiteks turu sulgemiseks potentsiaalsetele konkurentidele, piisab ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaldamiseks kõikide eelnimetatud tegevuste suhtes, et vähemalt üks nendest tegevustest oleks võimeline mõjutama ELi riikide vahelist kaubandust.
• Suunistes keskendutakse kolmele peamisele aspektile ja nende eesmärk on selgitada:
  • ELi riikide vahelise kaubanduse mõistet, mis ei hõlma ainuüksi tavapärast kaupade ja teenuste piiriülest vahetust. See on laialdasem kontseptsioon, mis hõlmab kogu piiriülest majandustegevust, ka üksuste asutamist*teistes liikmesriikides. Kontseptsioon tähendab, et kokkuleppe või tegevuse mõju peab puudutama piiriülest kauplemist vähemalt kahe ELi riigi (osa) vahel;
  • sõnad „võib mõjutada“ määratlevad ELi riikide vahelisele kaubandusele avaldatava mõju nõutava iseloomu. Euroopa Kohtu väljatöötatud standardtesti kohaselt peab olema võimalik teatava hulga objektiivsete õiguslike või faktiliste asjaolude alusel piisava tõenäosusega ette näha, et kõnealune kokkulepe või tegevus võib otseselt või kaudselt ning tegelikult või võimalikult mõjutada ELi riikide vahelise kaubanduse struktuuri. Juhtudel, kui kokkulepped ja tegevused võivad mõjutada ELi sisese konkurentsi struktuuri, kehtestatakse ELi õiguse jurisdiktsioon;
  • mõiste „märgatav mõju“ – kaubandusmõju kriteeriumil on kvantitatiivne mõõde, mis tagab, et ELi jurisdiktsiooni alla satuksid ainult sellised kokkulepped ja tegevused, mille mõju on teatava ulatusega. Mõju märgatavuse hindamiseks tuleks ennekõike selgitada, milline on antud ettevõtja positsioon ja tähtsus asjaomase toote turul. Selle hindamise tulemus sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest, eriti antud kokkuleppe või tegevuse olemusest, nende rakendusulatuse alla kuuluvate toodete olemusest ja asjaomaste ettevõtjate turupositsioonist.
• Komisjon leiab, et põhimõtteliselt ei suuda kokkulepped märkimisväärselt ELi riikide vahelist kaubandust mõjutada, kui on samaaegselt täidetud kaks tingimust:
  • poolte turuosade summa asjaomasel ELi turul ei ületa 5% ja
  • horisontaalse kokkuleppe puhul ei ületa asjaomaste ettevõtjate aastakäivete summa kokkuleppega hõlmatud toodete turul 40 miljonit eurot. Vertikaalse kokkuleppe puhul ei tohi kokkuleppega hõlmatud toodete tarnija aastakäibe kogumaht ületada 40 miljonit eurot.
• Suunised hõlmavad eri tüüpi kokkulepete ja tavade analüüse, mis näitavad, kuidas kaubandusmõju mõistet tuleks praktikas rakendada.
• Kaubandusmõju kriteerium on ELi õigusega seotud iseseisev kriteerium. Seda tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata ning konkurentsi piiramise hindamisest eristada.

MIS AJAST SUUNISEID KOHALDATAKSE?

Suuniseid kohaldatakse alates 27. aprillist 2004.

TAUST

Lisateave:

• Konkurents – ülevaade (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju mõiste kohta (ELT L 101, 27.4.2004, lk 81–96)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VII jaotis – Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad – 1. peatükk – Konkurentsieeskirjad – 1. jagu – Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad – Artikkel 101 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 81) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 88–89)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VII jaotis – Konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise üldeeskirjad – 1. peatükk – Konkurentsieeskirjad – 1. jagu – Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad – Artikkel 102 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 82) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 89)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1–25)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 29.05.2020