Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

 

KOKKUVÕTE:

Direktiiv 2004/48/EÜ – intellektuaalomandi õiguste jõustamine

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selle direktiiviga nähakse ette miinimummeetmed, -menetlused ja -õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad intellektuaalomandi õiguste tõhusa tsiviilõigusliku täitmise kogu ELis ning tagavad standardtasemel kaitse kogu siseturul.

Aastal 2017 võttis Euroopa Komisjon vastu meetmete paketi, et veelgi parandada intellektuaalomandi õiguste kohaldamist ja jõustamist ning võltsimise ja piraatluse vastu võitlemist. Eelkõige avaldas komisjon suuniste kohta teatise, milles selgitatakse käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju, mida on ELi riikides erinevalt tõlgendatud. Meetmed järgivad komisjoni poolt 2014. aastal kehtestatud 10-punktilist tegevuskava intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ELis.

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

Direktiivi põhieesmärk on tagada, et kogu ELis oleksid kättesaadavad samad vahendid, mis võimaldaksid loojatel ja novaatoritel oma intellektuaalomandi õigusi kasutada. Lisaks võltsimise ja piraatluse vastu võitlemisele aitab see saavutada ka muid eesmärke, mis hõlmavad järgmist:

• innovatsiooni ja ettevõtete konkurentsivõime edendamine – võltsimise ja piraatluse tõhus karistamine võib aidata tagada usaldust ühtsel turul;
• tööhõive tagamine Euroopas – võltsimise ja piraatluse tagajärjel ettevõtetele tekitatud kahju kajastub pakutavate töökohtade arvus;
• tarbijakaitse tagamine – tarbijaid on tahtlikult petetud kvaliteedi suhtes, mida neil on õigus oodata toodetelt, mis ohustavad nii tervist (nt võltsitud ravimid või kosmeetikatooted) kui ka põhjustavad ohutusalaseid riske (nt võltsitud mänguasjad või elektriseadmed) ning nad ei saa kahju korral põhimõtteliselt kasutada garantiid, müügijärgset teenindust ega tõhusat õiguskaitsevahendit;
• avaliku korra tagamine – võltsimine ja piraatlus rikuvad tööõigust (ebaseaduslik tööjõud), maksualaseid õigusakte (saamata jäänud valitsemissektori tulud), tervishoiualaseid ja tooteohutuse alaseid õigusakte.

Kohaldamisala

Direktiivi kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumiste suhtes, mis on sätestatud ELi õiguses ja/või asjaomase ELi riigi siseriiklikus õiguses.

Direktiiv ei mõjuta järgmist:

• ELi eeskirjad autoriõigusega kaasnevate ja nendega seotud õiguste jõustamise kohta;
• ELi eeskirju intellektuaalomandi materiaalõiguse kohta (see tähendab intellektuaalomandiga seotud õigusi ja kohustusi määratlev seadus);
• ELi riikide rahvusvahelised kohustused ja eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (tuntud kui „TRIPSi leping“);
• mis tahes siseriiklikud sätted ELi riikides, mis puudutavad kriminaalmenetlusi või karistusi seoses intellektuaalomandi õiguste rikkumisega.

Üldised kohustused

• ELi riigid sätestavad vajalikud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks ning võtavad võltsimise ja piraatluse eest vastutavate isikute suhtes asjakohaseid meetmeid.
• Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuid väldiksid tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja näeksid ette kaitsemeetmed nende kuritarvitamise vastu.

Kaitsetaotlus

Isikud, kellel on õigus taotleda Intellektuaalomandi kaitsemeetmete kohaldamist:

• intellektuaalomandi õiguste valdajad,
• kõik teised isikud, kes on volitatud nimetatud õigusi kasutama, ja intellektuaalomandi õiguste valdajaid esindavad asutused (intellektuaalomandi kollektiivõiguste halduskogud ning kutseala õiguskaitseasutused) kooskõlas kohaldatava õigusega.

Õigus teabele

Hageja palvel võib kohus nõuda, et teave intellektuaalomandi õiguste rikkumise päritolu ja kaupade ja teenuste levitamisvõrgustiku kohta esitaks rikkuja või kes tahes isik, kes:

• on tabatud tema valduses oleva õigusi rikkuva kommertseesmärgil kasutatava kaubaga;
• on tabatud kommertseesmärgil pakutavate õigusi rikkuvate teenuste kasutamiselt;
• on tabatud õigusi rikkuvate teenuste kommertseesmärgil pakkumiselt;
• on teatatud kui osaline õigusi rikkuvate kaupade või teenuste tootmises, valmistamises või levitamises.

Tõendusmaterjali omandamise ja säilitamise eeskirjad

Hageja palvel võib kohus nõuda vastaspoolelt tema käsutuses olevate tõendite esitamist konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides. Samuti võib kohus esitada meetmed, mis võimaldavad väidetava rikkumise puhul säilitada asjakohaseid tõendusmaterjale.

Ajutised ja ennetavad meetmed

Kohus võib hageja palvel esitada ennetava kohtuliku tõkendi*, et

• vältida mis tahes peatset intellektuaalomandi õiguste rikkumist;
• keelata ajutiselt intellektuaalomandi õiguste väidetavate rikkumiste kordumine;
• muuta korduvad väidetavad rikkumised garantiide andmiseks kavatsusega tagada õiguste valdajale kahjude hüvitamine.

Teatud juhtudel võivad kohtuasutused nõuda väidetava rikkuja kinnis- ja vallasvara ennetavat konfiskeerimist, sealhulgas ka rikkuja pangakonto ja muu vara külmutamist.

Kohtuasja sisulisest otsustamisest tulenevad meetmed

Hageja palvel võib kohus määrata parandusmeetmed, mis võimaldavad õigusi rikkuvaid kaupu turult tagasi võtta või kõrvaldada või hävitada.

Kohus võib esitada ka alalise kohtumääruse, et takistada rikkumiste kordumist või hüvitada kannatanule kahju.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 20. maist 2004 ning see pidi ELi riikides jõustuma 29. aprilliks 2006.

TAUST

• Intellektuaalomandi õiguste jõustamine (Euroopa Komisjoni veebisait)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45–86)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele – Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta (COM(2017) 708 final, 29.11.2017)

Viimati muudetud: 11.06.2018