Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Vitamiinid ja mineraaltoiteained

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Vitamiinid ja mineraaltoiteained

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1925/2006 – vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise eeskirjad

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega:

  • sätestatakse ELi eeskirjad vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta;
  • ühtlustatakse ELi riikides kehtivaid eeskirju, et lihtsustada toiduainetega kauplemist ning parandada tarbijakaitset;
  • määratakse kindlaks vitamiinide ja mineraaltoitainete loetelu, mida võib toidule lisada;
  • sätestatakse täiendava märgistamise eeskirjad, et pakkuda tarbijatele toidus sisalduvate toitainete kohta paremat teavet.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Määrus hõlmab vitamiine, mineraaltoitaineid ja teatud muid aineid, mis lisatakse toidule. Direktiivi kohaldatakse:

Seda ei kohaldata direktiiviga 2002/46/EÜ hõlmatud toidulisandite suhtes.

Direktiivis loetletakse vitamiinid ja mineraaltoitained, mida võib toidule lisada.

Toidule tohib lisada ainult I lisas loetletud vitamiine ja/või mineraaltoitaineid II lisas loetletud ühenditena vastavalt määruses sätestatud eeskirjadele.

Seda loetelu võib muuta, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamust.

Märgistamine

Toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid ja mis kuuluvad määruse reguleerimisalasse, on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik. See peab sisaldama järgmist teavet:

  • vitamiinide ja mineraaltoitainete kogusisaldus toidus pärast nende toidule lisamist;
  • valkude, süsivesikute, suhkrute, rasvade, küllastunud rasvhapete, kiudainete ja naatriumi kogus (kooskõlas määrusega (EL) nr 1169/2011 toidu märgistamise kohta);
  • toote energiasisaldus.

Toidu, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid, märgistus, esitlemine ja reklaam:

  • ei tohi tarbijat eksitada ega petta toidu toiteväärtuse osas;
  • ei tohi sisaldada ühtegi väidet ega viidet selle kohta, et tasakaalustatud ja vaheldusrikas toitumine ei taga vajalikku toitainete kogust.

Maksimaalsed ja minimaalsed kogused

Vitamiine ja mineraaltoitainete vabatahtlikult toidule lisamine võib aidata kaasa nende ainete piisavale tarbimisele ja vähendada nende vaeguse ohtu.

Kuid vitamiinide ja mineraaltoitainete ülemäärane tarbimine võib avaldada tervisele kahjulikku mõju. Sel põhjusel nähakse määrusega ette vitamiinide ja mineraaltoitainete maksimaalsed kogused toidule lisamisel.

Maksimaalsete koguste kehtestamisel võetakse arvesse:

  • teadusliku riskihindamise tulemustest lähtuvat suurimat ohutut sisaldust;
  • vitamiinide ja mineraaltoitainete võimalikku saadavust muust toidust ning
  • kontrollandmeid elanikkonna vitamiinide ja mineraaltoitainete tarbimise kohta.

Vajaduse korral võetakse arvesse ka üksikute toodete osakaalu elanikkonna toitumises tervikuna ja toitainelisi põhijooni, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1924/2006.

Toidule vitamiini või mineraaltoitaine lisamise tulemusena peab kõnealust vitamiini või mineraalainet olema toidus vähemalt märkimisväärne kogus, kui selline kogus on määratletud määruse (EL) nr 1169/2011 lisas.

Keelud ja piirangud

Vitamiine ja mineraaltoitaineid ei tohi lisada:

  • töötlemata toidule, sealhulgas puuviljadele, marjadele, köögiviljadele, lihale, linnulihale ja kalale;
  • jookidele, mille etanoolisisaldus on rohkem kui 1,2 mahuprotsenti, välja arvatud erijuhtudel ja tingimusel, et ei esitata mingeid väiteid toiteväärtuse või tervislikkuse kohta.

Määrusega on lubatud keelata või piirata selliste ainete kasutamist, mis ei ole vitamiin ega mineraaltoitaine ja mis on toitumisalase või füsioloogilise mõjuga*. Mõnede ainete puhul kaasnevad nende menetlustega muud Euroopa erikontrollimeetmed. ELi riigid võivad esitada Euroopa Komisjonile taotluse koos teaduslike tõenditega, et liigitada konkreetne toode määruse III lisasse (Ained, mille kasutamine toidus on keelatud või piiratud, ja ained, mis on ühenduses uurimisel/kontrollimisel). Määruses (EL) nr 307/2012 selgitatakse kõnealuse taotluse esitamise tingimused ning määratakse kindlaks taotlusega kaasnevad tõendusmaterjalid.

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee (PAFF) toetab komisjoni.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda on kohaldatud alates 1. juulist 2007. aastast.

PÕHIMÕISTED

Füsioloogiline mõju: mõju inimorganismile.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 26–38)

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35–56)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 11. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 307/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 8 rakenduseeskirjad (ELT L 102, 12.4.2012, lk 2–4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9–25)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51–57)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1–6)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 07.11.2017

Top