WTO: kaubandusega ja farmaatsiatoodete patentidega seotud intellektuaalomandi õigusi käsitlev leping

 

KOKKUVÕTE:

otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb ELi nimel sõlmitavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping

MIS ON OTSUSE JA LEPINGU EESMÄRK?

Otsusega kiidetakse Euroopa Ühenduse (praegu EL) nimel heaks WTO asutamisleping.

Siin kokkuvõetud lepingu osal on kaks peaeesmärki:

• 1.

  tagada kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste tõhus ja asjakohane kaitse, võttes arvesse erinevusi siseriiklikes õigussüsteemides;

• 2.

  kehtestada standardid, mis käsitlevad kaubandusega ja farmaatsiatoodete patentidega seotud intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, ulatust ja kasutamist.

PÕHIPUNKTID

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru ajal (1986–1994) allkirjastas EL intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingu. Farmaatsiatoodete patendid kuuluvad intellektuaalomandi õiguste hulka, mille kaitsmine tagatakse lepinguga.

ÜLDISED EESKIRJAD JA PÕHIMÕTTED

Põhimõtted hõlmavad võrdse kohtlemise ja enamsoodustuskorra põhimõtet. See tähendab, et WTO liikmed ei saa üldjuhul diskrimineerida oma kaubanduspartnereid. Kui nad annavad kaasliikmele konkreetse soodustuse (näiteks ühele tema tootele madalam tollimaksumäär), peavad nad seda rakendama ka kõigi teiste WTO liikmete puhul. Lepingu eesmärk on tagada, et kõigis liikmesriikides rakendatakse piisavaid intellektuaalomandi kaitse eeskirju, tuginedes põhilistele kohustustele, mis on sätestatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) poolt mitmesuguste intellektuaalomandi õiguste konventsioonidega, eelkõige tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga. Valdkondades, mis ei ole hõlmatud kehtivate konventsioonidega või kus olemasolevad konventsioonid on ebapiisavad, on kehtestatud arvukad uued või rangemad eeskirjad.

Leping hõlmab mitmesuguseid valdkondi, muu hulgas autoriõigused, kaubamärgid, integraallülituste paigutusskeemid ning ärisaladused. Farmaatsia- ja muid tooteid kaitsvad patendid kuuluvad samuti kõnealusesse lepingusse.

Farmaatsiatoodete patentide intellektuaalomandi õigused

Patendid pakuvad patendiomanikule seaduslikke vahendeid, mis takistavad teistel uue leiutise valmistamist, kasutamist või müümist piiratud aja jooksul, millel on mitu erandit. Patendid ei ole müügiload.

TRIPS-lepingu kohaselt peab olema võimalik kõikide leiutiste kaitsmine patendiga 20 aasta vältel, nii toote (nt ravim) kui ka protsessi (meetod, mille abil toodetakse ravimi koostisainet) puhul. Patendi saamiseks peab leiutis olema uus, sellel peab olema leiutustase ja tööstuslik rakendatavus. Lisaks tuleb patenteeritud leiutised avalikustada, et võimaldada teistel leiutist uurida ka siis, kui see on patendiga kaitstud.

Valitsused võivad keelduda patentide andmisest kolmel põhjusel:

• 1.

  leiutiste puhul, mille kaubanduslikku kasutamist tuleb vältida inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

• 2.

  inimeste või loomade raviks kasutatavate diagnostiliste, kirurgiliste ja ravimeetodite puhul;

• 3.

  taimede ja loomadega seotud leiutiste puhul.

Valitsused võivad teostada ka järelevalvet ning võivad ära hoida patendiomanike õiguste kuritarvitamist (konkurentsivastane tegevus) või takistada tehnosiiret. TRIPS-lepinguga võimaldatakse piiratud erandeid patendiõiguste puhul. Need erandid ei tohi olla põhjendamatult vastuolus patendi tavapärase kasutamisega. Neid erandeid kasutatakse väga erinevates olukordades ja eelkõige:

• teaduse edendamiseks ja tehnosiirde hõlbustamiseks, võimaldades teadlastel kasutada patenteeritud leiutist teadusuuringutes (teadusuuringute erand);
• geneeriliste ravimite turustamise kiirendamiseks, võimaldades anda geneeriliste ravimite tootjatele, kes kasutavad patenteeritud leiutisi, turustusluba enne patendikaitse kehtivuse lõppemist. Seejärel saavad nad oma versioone turustada niipea, kui patendi kehtivus lõpeb, kuna pikk müügiloa andmise menetlus on juba lõpule viidud (Bolari erand).

Paindlikkus patendiseaduse kohaldamisel: sundlitsentsimine ja paralleelimport

Lisaks eespool nimetatud patendiseaduse kahele erandile (Bolari erand ja teadusuuringute erand) võimaldatakse TRIPS-lepinguga veel kahte paindlikkuse vormi: sundlitsentsimine ja paralleelimport (vt allpool). Need kaks süsteemi peaksid võimaldama leida tasakaal olemasolevate ravimite kättesaadavuse edendamise ning uute ravimite teadusuuringute ja arendamise edendamise vahel.

Sundlitsentsimine

Valitsused võivad välja anda sundlitsentse, mis võimaldavad kellelgi teisel patenditud toodet toota või patenteeritud protsessi kasutada patendiomaniku nõusolekuta. Sundlitsentside andmine ilma patendiomaniku loata võib toimuda vaid teatavatel tingimustel, et kaitsta patendiomaniku õigustatud huve.

Eelkõige peab litsentsi taotletav isik olema kõigepealt edutult püüdnud omandada patendiomanikult vabatahtlikku litsentsi mõistlikel kaubanduslikel tingimustel ja mõistliku aja jooksul.

Peale selle tuleks kõnealuseid sundlitsentse anda peamiselt siseturu varustamiseks.

Siiski ei ole vaja eelnevalt taotleda vabatahtlikku litsentsi järgmistel puhkudel:

• riiklikud hädaolukorrad;
• äärmiselt pakilised asjaolud;
• riiklik mittekaubanduslik kasutamine;
• konkurentsivastane tegevus.

Paralleelimport

Mõistet paralleelimport kasutatakse juhul, kui ettevõte impordib teisest riigilst tooteid, mida on juba tootnud ja turustanud patendiomanik ettevõtte asukoha riigis. Sel puhul on õiguspõhimõtteks lõppemine, see tähendab, et kui farmaatsiaettevõte on toodet müünud, on tema patendiõigused lõppenud ja tal pole enam mingeid õigusi toote üle. See võimaldab kõigil teistel ettevõtetel osta toodet riigis, kus see on odavam, ning importida seda, et hinnatõusust rahaliselt kasu saada. TRIPS-lepingus on sätestatud, et WTO ei saa lahendada paralleelimporti käsitlevaid vaidlusi. See tähendab, et vastavalt Doha deklaratsioonile võib iga WTO liige kehtestada oma eeskirjad õiguste lõppemise kohta.

LEPINGU RAKENDAMINE

Intellektuaalomandi õiguste jõustamine

WTO liikmesriikide õigusaktid peavad sisaldama menetlusi, et tagada intellektuaalomandi õiguste austamine nii välismaiste õiguste valdajate kui ka oma riigi kodanike poolt.

Need menetlused:

• peavad võimaldama tõhusat kaitset kõnealuste õiguste rikkumise eest ning olema õiglased ja erapooletud;
• ei tohi olla ülemäära keerulised ega kulukad ning sisaldada põhjendamatuid ajalisi piiranguid.

Lõplikud haldusotsused võib läbi vaadata kohtuorgan.

Lepingus on esitatud üksikasjad tõendite, ettekirjutuste, kahjude, ajutiste meetmete ja muude õiguskaitsevahendite kohta.

Üleminekuaeg

Lepingu kohaldamise puhul oli arenenud riikidel aega üks aasta, et viia oma õigusaktid ja tegevus lepinguga kooskõlla. Seda perioodi pikendati viie aastani (st 2000. aastani) arengumaade ja nende riikide puhul, kes läksid plaanimajanduselt üle turumajandusele, ning vähim arenenud riikide puhul 11 aastani (st 2006. aastani) võimalusega seda tähtaega viimastele pikendada.

29. novembril 2005. aastal otsustas TRIPSi nõukogu pikendada vähim arenenud riikide üleminekuperioodi 1. juulini 2013. aastani. 6. novembril 2015. aastal otsustas TRIPSi nõukogu, et vähim arenenud riigid ei pea farmaatsiatoodete patente ega katseandmeid kaitsma kuni 1. jaanuarini 2033. aastani.

Farmaatsiatoodete puhul said arengumaad, kes ei pakkunud toodetele patendikaitset 1. jaanuaril 1995. aastal (TRIPS-lepingu jõustumisel), aega kümme aastat selle kaitse kehtestamiseks. Selle aja jooksul pidid nad vastama kahele tingimusele:

• 1.

  nad pidid võimaldama leiutajatel esitada patenditaotlused alates 1. jaanuarist 1995. aastast, isegi kui nad ei pidanud otsustama, kas anda patent kuni kõnealuse üleminekuperioodi lõpuni (postitamise reegel);

• 2.

  kui valitsus lubas turustada farmaatsiatoodet üleminekuperioodil, pidid nad andma patenditaotlejale toote turustamise ainuõiguse viieks aastaks.

30. novembril 2015. aastal otsustas üldnõukogu, et need kaks vähim arenenud riikide kohustust ei tuleks rakendada enne 1. jaanuari 2033. aastat või ajal, kuni nad on veel vähim arenenud riigid.

Institutsionaalne raamistik

Lepinguga loodi intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPSi nõukogu). Selle ülesandeks on lepingu toimimise jälgimine, tagades, et liikmed täidavad oma kohustusi, ja võimaldades konsultatsioone liikmete vahel.

Intellektuaalomandiga seotud vaidluste lahendamist reguleerib läbirääkimiste Uruguay vooru järel vastu võetud vaidluste lahendamise kord.

MIS AJAST OTSUST JA LEPINGUT KOHALDATAKSE?

• Otsust kohaldatakse alates 22. detsembrist 1994. aastast.
• Lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1995. aastast.

TAUST

Lisateave:

• EL ja WTO (Euroopa Komisjoni veebileht)
• TRIPS ja rahvatervis (WTO veebileht).

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1–2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 3–10)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 9.6.2006, lk 1–7)

14. novembril 2001. aastal vastu võetud ministrite deklaratsioon TRIPS-lepingu ja rahvatervise kohta (Doha deklaratsioon)

Üldnõukogu 30. augusti 2003. aasta otsus – TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni lõike 6 rakendamine

6. detsembri 2005. aasta otsus – TRIPS-lepingu muutmine

2015. aasta otsus TRIPS-lepingu muutmise heaks kiitmise tähtaja pikendamise kohta (vt „ametlikku tekstiosa“, kerides seda veebilehte alla)

2015. aasta otsus vähim arenenud riikide kohta – TRIPS-lepingu artikli 70 lõigete 8 ja 9 kohased kohustused farmaatsiatoodete puhul (vt „ametlikku tekstiosa“, kerides seda veebilehte alla)https://www.wto.org/english/tratop_e/trips_e/pharmpatent_e.htm

2015. aasta otsus TRIPS-lepingu artikli 66 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi pikendamise kohta vähim arenenud riikide puhul teatud farmaatsiatoodetega seotud kohustuste osas (vt „ametlikku tekstiosa“, kerides seda veebilehte alla)https://www.wto.org/english/tratop_e/trips_e/pharmpatent_e.htm

Viimati muudetud: 13.12.2017