Help Print this page 

Summaries of EU Legislation

Title and reference
Seadusandlikud menetlused

Summaries of EU legislation: direct access to the main summaries page.
Multilingual display
Text

Seadusandlikud menetlused

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 289

MIS ON EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 289 EESMÄRK?

Sellega muudetakse ELi varasemat otsuste tegemise protsessi, tugevdades seeläbi oma suutlikkust teha otsuseid ja võtta meetmeid.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 289 käsitletakse kahte liiki seadusandlikku menetlust:

Seadusandlik tavamenetlus

  • Seadusandliku tavamenetluse kohaselt on Euroopa Parlament kaasseadusandja koos nõukoguga. Algselt Maastrichti lepingusse kaasotsustamismenetlusena lisatud menetlus on nüüd ELi otsustusprotsessi kõige levinum meetod. ELTLiga selle nimetus muudeti ning laiendati järgmistele poliitikavaldkondadele:
  • Seadusandliku tavamenetluse toimimist kirjeldatakse üksikasjalikult ELTLi artiklis 294. Parlament ja nõukogu võtavad õigusakte vastu võrdsetel alustel. Need kaks institutsiooni võtavad õigusaktid vastu esimesel või teisel lugemisel. Kui pärast teist lugemist ei ole nad ikka veel kokkuleppele jõudnud, kutsutakse kokku lepituskomitee.
  • Seadusandliku tavamenetluse kohaselt võetakse otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis tagab, et:
    • otsus tehakse siis, kui poolt hääletab enamik ELi riike (enamikul juhtudel 55%, mõnel juhul aga 72%) ja
    • need riigid moodustavad vähemalt 65% liidu rahvastikust.
  • ELTL sisaldab ka „sillaklausleid“. Need klauslid võimaldavad teatavatel tingimustel kasutada seadusandlikku tavamenetlust muudes valdkondades, mis tavapäraselt selle kohaldamisalasse ei kuulu.

Seadusandlik erimenetlus

Seadusandlik erimenetlus, nagu selle nimetus viitab, on seadusandliku tavamenetluse erandjuhtum. Seda kasutatakse teatavates tundlikemates poliitikavaldkondades. Erinevalt seadusandlikust tavamenetlusest ei sisalda ELTL seadusandliku erimenetluse täpset kirjeldust. Seepärast määratletakse selle eeskirjad iga juhtumi puhul eraldi lepingu artiklitega, milles sätestatakse selle rakendamise tingimused.

Seadusandliku erimenetluse kohaselt on nõukogu tegelikult ainus seadusandja. Parlament on menetlusega lihtsalt seotud. Seetõttu piirduvad tema ülesanded konsulteerimisega (nagu piiriüleste politseioperatsioonide puhul ELTLi artikli 89 kohaselt) või nõusoleku andmisega (nagu Euroopa Prokuratuuri puhul ELTLi artikli 86 kohaselt) sõltuvalt juhtumist.

TAUST

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – kuues osa: Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis: Sätted institutsioonide kohta – 2. peatükk: Liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – 1. jagu: Liidu õigusaktid (artikkel 289) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 172)

Viimati muudetud: 19.09.2017

Top