Euroopa Parlament

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 14

ELi toimimise lepingu artiklid 223–234 – Euroopa Parlamendi ülesanded, koosseis ja toimimine

otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlev akt

otsus (EL, Euratom) 2018/994, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti

MIS ON ELI ALUSLEPINGUTE ARTIKLITE, AKTI JA OTSUSE EESMÄRK?

Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 14 ja ELi toimimise lepingu (ELTL) artiklites 223–234 on sätestatud Euroopa Parlamendi (edaspidi parlament) roll, pädevus, koosseis, mandaat ja valimismenetlus.
Valimisaktiga, mis pärines algselt 1976. aastast ja mida on mitu korda muudetud (eeskätt kooskõlas ELi aluslepingute läbivaatamise ja uute ELi liikmesriikide ühinemisega) sätestatakse parlamendiliikmete valimise eeskirjad otseste ja üldiste valimiste teel.
Otsusega (EL, Euratom) 2018/994 (pole veel jõus) ajakohastatakse 1976. aasta valimisakti ja selle eesmärk on:
- soodustada valijate osalemist;
- tugevdada valimiste Euroopa mõõdet;
- kohandada valimiskünnist ja
- parandada valimiste läbiviimist, eelkõige alternatiivsete hääletamismeetodite tagamise ja riikide koostöö tõhustamisega ametiasutuste vahel.

PÕHIPUNKTID

Parlament on Euroopa Liidu ainus institutsioon, mille ELi kodanikud valivad otse ELi kodanike jaoks. Ta esindab ligikaudu 450 miljonit ELi kodanikku, kehastades seetõttu demokraatlikku jõudu. Parlament asub Strasbourg’is Prantsusmaal. Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks otsestel (alates 1979. aastast) valimistel vaba ja salajase hääletuse teel, kusjuures iga liikmesriigi jaoks on kindlaks määratud kohtade arv. Nagu teatakse, on parlament Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse assamblee ühinemise tulemus (1965. aasta liitmisleping – vt kokkuvõte).

Volitused

Parlamendi volitused on kujunenud ELi aluslepingute järjestikuste läbivaatamiste käigus. Need hõlmavad järgmist:

otsustusõigus (kaalutlusõigus):
- seadusandliku võimu teostamine koos nõukoguga enamikus ELi pädevusvaldkondades;
- õigus taotleda Euroopa Komisjonilt seadusandliku ettepaneku esitamist (ELi toimimise lepingu artikkel 225);
- ELi eelarve vastuvõtmine koos nõukoguga;
- ELi välistegevus (ELi otsused välislepingute sõlmimise kohta) eeldab kas parlamendi nõusolekut või temaga konsulteerimist.
Õigus kontrollida ELi täitevasutusi (nõukogu ja komisjon) peamiselt poliitilise kontrolli tagamise abil komisjoni (umbusaldusavaldus) üle või nõukogule suuliste või kirjalike küsimuste esitamisega. Parlament võib kontrollida ka teisi ELi institutsioone, nagu Euroopa Keskpank (ELi toimimise lepingu artikkel 284).
Ametisse nimetamise õigus, osaledes volinike, kontrollikoja liikmete ja ombudsmani ametisse nimetamisel.

Pädevused

Seadusandlus

Seadusandliku tavamenetluse puhul (ELi toimimise lepingu artikkel 294) on parlament nõukoguga võrdväärne. Seda menetlust kasutatakse enamikes poliitikavaldkondades, sealhulgas:
- transport
- keskkond
- põllumajandus
- energiajulgeolek
- sisseränne
- õigus
- rahvatervis.
Parlament sekkub ka seadusandliku erimenetluse kaudu vastuvõetud õigusaktidesse, esitades oma arvamuse (nõuandemenetlus) või nõusoleku (heakskiitmise menetlus).
Parlamendi nõusolek on vajalik mitmesuguste lepingute sõlmimiseks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu assotsieerimislepingud või lepingud seadusandliku tavamenetlusega hõlmatud valdkondades (näiteks kaubanduslepingud). Parlamendiga tuleb konsulteerida ka kõigi teiste rahvusvaheliste lepingute puhul (ELi toimimise lepingu artikkel 218).

Eelarve

Parlament tegutseb nõukoguga võrdsetel alustel ELi iga-aastase eelarve vastuvõtmise menetluses. Eelarvemenetlus koosneb nii parlamendi ja kui ka nõukogu ühest lugemisest või kutsutakse kokku lepituskomitee, et saavutada kokkulepe ühise teksti osas (ELi toimimise lepingu artikkel 314).

Täitevvõimu järelevalve

Parlament võib teostada kontrolli komisjoni, ELi täitevvõimu üle:

komisjoni presidendi valib Parlament Euroopa Ülemkogu ettepanekul, kuid arvesse tuleb võtta Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi;
komisjoni ametisse nimetamine sõltub parlamendi heakskiidust – see hõlmab ka liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse nimetamist, kes on samaaegselt komisjoni asepresident;
Parlament võib sundida komisjoni tagasi astuma umbusaldusavalduse kaudu.

Aluslepingute läbivaatamine

Parlamendi algatusõigus lubab tal teha ettepanekuid aluslepingute läbivaatamiseks (ELi lepingu artikkel 48).
Ta osaleb konventsioonis, kus analüüsitakse aluslepingute tavapärase läbivaatamise käigus esitatud eelnõusid.
Parlamendiga tuleb konsulteerida aluslepingute muutmise korral lihtsustatud läbivaatamismenetluse käigus.

Valimiseeskirjad

ELi 1976. aasta valimisakt põhineb ELi ühistel põhimõtetel, kuid selles tunnistatakse ka siseriiklike normide tähtsust valimismenetluste valdkonnas.

Igas liikmesriigis valitakse Parlamendi liikmed võrdelise esindatuse põhjal, kasutades nimekirjasüsteemi või üksiku ülekantava hääle võtet.
Valimised on otsesed, üldised ja vabad ning hääletamine on salajane. Parlamendi valimistel tohib iga isik hääletada ainult ühe korra.
Iga ELi riik võib kehtestada kandidaatide kampaaniakulude ülemmäära.
Liikmesriigid võivad moodustada valimisringkondi või jagada oma valimispiirkonna teisiti osadeks, ilma et see üldiselt mõjutaks hääletussüsteemi võrdelisust. Samuti võivad nad kehtestada kohtade jaotamiseks künnised, mis ei ületa 5%.
Parlamendiliikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult. Neid ei seo mingid korraldused ega juhised.
Alates 2004. aasta valimistest ei tohi parlamendiliikmed olla samaaegselt oma riigi parlamendi liikmed (välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes tehtud ajutised erandid, mis on nüüdseks aegunud). Samuti peetakse parlamendiliikme mandaati mitteühilduvaks liikmesriigi valitsuse liikme, komisjoni liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Keskpanga nõukogu või Euroopa Investeerimispanga liikme, kontrollikoja liikme, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee või Euroopa Regioonide Komitee liikme või ombudsmani mandaadiga.
Liikmesriikidel on oma menetlus koha täitmiseks, kui see vabaneb tagasiastumise, surma või mandaadi äravõtmise tõttu.

Kui iga liikmesriik on oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt heaks kiitnud otsuse (EL, Euratom) 2018/994, tehakse järgmised muudatused:

kui kasutatakse nimekirjasüsteemi, peaksid asjaomased liikmesriigid kehtestama miinimumkünnise vahemiku 2–5% antud kehtivatest häältest, et jaotada kohti valimisringkondades, kus on rohkem kui 35 kohta;
parlamendi valimisteks kandidaatide esitamise tähtpäev on vähemalt kolm nädalat enne asjaomases liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimiste toimumiseks kindlaksmääratud kuupäeva;
liikmesriigid võivad sätestada, et hääletussedelil on lubatud esitada selle Euroopa tasandi erakonna nimi või logo, kuhu riigi erakond või üksikkandidaat kuulub;
võimalus hääletada elektrooniliselt ja kirja teel ning liikmesriikide võimalus võtta vajalikke meetmeid, et võimaldada parlamendi valimistel hääletada oma kodanikel, kes elavad kolmandas riigis;
karistused topelthääletamise puhul;
igas liikmessriigis kontaktasutuse määramine, mis vastutab valijate ja kandidaatide andmete vahetamise eest teiste liikmesriikide asjaomaste kontaktasutustega.

Koosseis

Kohtade jaotusel liikmesriikide vahel võetakse arvesse mitmeid tegureid:

proportsionaalsuse säilitamine liikmesriikidele jaotatud kohtade ja rahvaarvu vahel;
võimalus ka väiksema rahvaarvuga liikmesriikidel avaldada parlamendis arvamust oluliste poliitiliste küsimuste kohta;
parlamendiliikmete koguarv ei tohi ületada teatud piiri, et see ei mõjutaks parlamendi töö tõhusust.

Euroopa Ülemkogu võtab ühehäälselt Euroopa Parlamendi algatusel ja nõusolekul vastu otsuse parlamendi koosseisu kohta (ELi lepingu artikli 14 lõige 2). Aluslepingutes on sätestatud parlamendi koosseisu põhieeskirjad:

parlament koosneb ELi kodanike esindajatest;
parlamendiliikmete maksimaalne arv on 750, sealhulgas parlamendi president;
minimaalne kohtade arv liikmesriigi kohta on 6;
maksimaalne kohtade arv liikmesriigi kohta on 96;
kohtade jaotamine põhineb kahaneva proportsionaalsuse põhimõttel, mis tähendab, et mida suurem on riigi rahvaarv, seda rohkem on tal parlamendis kohti; kuid iga parlamendiliige suuremas riigis esindab proportsionaalselt rohkem kodanikke kui väiksemas riigis.

KOKKUVÕTLIK TABEL

Alusleping	Artiklid	Teema
Euroopa Liidu leping	14. aastal	Parlamendi ülesanne ja koosseis
Euroopa Liidu toimimise leping	223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232, 233, 234	Parlamendi toimimine

TAUST

Alates 31. jaanuarist 2020, kui Ühendkuningriik lahkus ametlikult Euroopa Liidust (Brexit), on parlamendis 705 liiget, mis on eelnevast 46 võrra vähem.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 14 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 22–23)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (ELT C 202, 7.6.2016, lk 1–388)

Otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlev akt (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5–11)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 13. juuli 2018. aasta otsus (EL, Euratom) 2018/994, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (ELT L 178, 16.7.2018, lk 1–3)

Nõukoguna kokku tulnud liikmesriikide esindajate otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti kohta (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 1–4)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – protokoll (nr 6) Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 265)

Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/937, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi koosseis (ELT L 165I, 2.7.2018, lk 1–3)

Viimati muudetud: 13.01.2021

Top